Alati ei lähe kõik planeeritult, isegi meditsiinis, või õigem oleks öelda – eriti meditsiinis. Seda eelkõige põhjusel, et raviprotsessi mõlemal poolel on inimesed.
- Inglismaal töötav anestesioloog Tiina Tamm ütleb, et haiglatöötaja saab teisese ohvri rolli sattudes enim abi empaatilisest kolleegist. Foto: Terje Lepp
Arstide liidu konverentsi plokis “Hoolides arstist hoolime patsiendist” kõneldi teisesest ohvrist tervishoiusüsteemis: arstist, õest, meditsiinitudengist, IT-spetsialistist, koristajast… Kõik need haiglas hõivatud inimesed võivad oma tööga põhjustada ravil viibiva patsiendi tervisekaotuse ja kui sellises olukorras patsient on selgelt esmane ohver, siis üha enam kasutatakse patsiendiohutuse juhtumitest rääkides ka teisese ohvri mõistet. Sel juhul on ohvriks tervishoiuteenuse osutaja: ohver on haigla, kes kannab mainekahju, ohvrid on ka järgmised haiged, kes saavad kahju, kui arst ei julge enam otsuseid vastu võtta ja käsi väriseb.
Seotud lood
Confido Meditsiinikeskuse õde Laura Nulk-Uskov iseloomustab õe elukutset kui sügavatähenduslikku, mitmekülgset ja arendavat. Samas tõdeb ta, et töö meditsiinivaldkonnas ei lõppe kunagi otsa ning just tervishoiutöötajad on läbipõlemisest enim ohustatud.
Tervishoiutöötajate läbi põlemine on sage ning praegune olukord on eriti raske, mistõttu tegid tervishoiuvaldkonna kutseliidud sotsiaalkaitseministrile ettepaneku tagada vaimse tervise teenuste kestlik rahastamine.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf juhtis 20 aastat kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. Sel kevadel otsustas ta ameti üle anda ja alustas aprillist tööd Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuses teadus- ja arendustegevuse juhina.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!