Tervishoiutöötajate vaimne tervis vajab suuremat tähelepanu
Tervishoiutöötajate läbi põlemine on sage ning praegune olukord on eriti raske, mistõttu tegid tervishoiuvaldkonna kutseliidud sotsiaalkaitseministrile ettepaneku tagada vaimse tervise teenuste kestlik rahastamine.
Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt. Foto: Terje Lepp
Eesti Arstide Liidu president Jaan Sütt, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu president Iivi Luik ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu juhatuse esimees Triinu Tänavsuu saatsid sotsiaalkaitseministrile Signe Riisalole kirja, kus tunnustasid ministrit senise tegevuse eest vaimse tervise abi kättesaadavuse parandamisel. Samas tehti ettepanek pöörata eraldi tähelepanu tervishoiutöötajatele.
Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.
Arstide liit, tervishoiutöötajate kutseliit ja kliiniliste psühholoogide kutseliit pöördusid riikliku lepitaja poole, kuna kollektiivlepingu läbirääkimistel kokkuleppele ei jõutud.
Eesti Koostöö Kogu nõukogu seadis 2023. aastal ilmuva ja järjekorras juba 19. Eesti inimarengu aruande fookusteemaks vaimse tervise ja heaolu. Aruande eesmärk on koondada kokku parimad teadmised, et vastata küsimusele, mis loob vaimset heaolu ja õnnelikkust ning kuidas see mõjutab ühiskonna arengut.
Tohutu töömaht ja hägusad vastutuse piirid tekitavad haiglatöötajates palju stressi ning seda tajutakse ka tagakiusamisena. Läbipõlemine on kerge tulema, ent vaimse tervise tugisüsteemid on puudulikud.