Soomlaste koroonavaktsiinikandidaat FINCoVac hakkab juba kevadel inimkatseteni jõudma. Vaktsiin pihustatakse ninna, ja see peaks lisaks rasketele haigusjuhtumitele ära hoidma ka nakatumist.
Soomlaste koroonavaktsiini arendamises osalevad ka Helsingi ülikool ja Ida-Soome ülikool. Foto: Rokote Laboratories Finland
„Oleme üsna kaugele jõudnud ja nüüd saame Euroopa ravimiametilt juhised inimkatsete korraldamiseks,“ ütles professor Kalle Saksela, kes arendab vaktsiini koos akadeemik Kari Alitalo ja akadeemiaprofessor SeppoYlä-Herttualaga.
Kuigi üle maailma kasutakse SARS-CoV-2 viiruse vastu juba vähemalt 24 erinevat vaktsiini, neist neljal on müügiluba Euroopa Liiduski, ei näita viirus märkimisväärseid taandumise märke.
Kanada ravimitootja Medicago ja Ühendkuningriide ravimitootja GlaxoSmithKline (GSK) teatasid eelmisel nädalal, et nende loodud maailma esimene taimne COVID-19 vaktsiin näitas ühemaalimse uuringu andmeil 75% tõhusust viiruse deltatüve vastu.
Ühendkuningriigi uuring COVID-19 vaktsiinide segamise kohta näitas, et inimestel tekkis parem immuunvastus, kui esimese annusena saadi AstraZeneca või Pfizer/BioNTechi vaktsiin, millele üheksa nädalat hiljem järgnes Moderna doos.