Vähi avastamine on suur väljakutse rahvatervise valdkonnas ning praegused diagnostikameetodid nagu MRT ja mammograafia on sageli kallid ja invasiivsed. See piirab nende laiaulatuslikku kasutamist.
- Formica fusca sipelgas. Foto: Shutterstock
Nende nimetatud takistuste ületamiseks uuritakse üle maailma alternatiivseid diagnostika võimalusi, näiteks loomade haistmismeele kasutamist. Prantsusmaa Riikliku Teadusuuringute Keskuse (CNRS) teadlaste meeskond, kuhu kuuluvad Sorbonne'i Paris Nord ülikooli, Curie' instituudi ja Inserm1 spetsialistid, on nimelt näidanud, kuidas sipelgaliik Formica fusca end n-ö diagnostikavahendina õigustab.
Seotud lood
Värske uuringu andmeil võivad treenimine ja aktiivne eluviis pikendada nii vähki haigestunu kui sellest paranenu prognoosi. Lisaks liikumise suurendamisele on oluline vähendada istumise ja füüsilise passiivsuse aega.
2018. aastal loodud geeniteste tegev tervishoiuettevõte Antegenes andis mullu polügeensete riskiskooride geenitestide raportid 6050 Eesti geenivaramu geenidoonorile, kokku tehti ettevõttes üle 10 700 testi.
Tervise Arengu Instituudi (TAI), Tartu Ülikooli (TÜ) ja Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) mullu tehtud uuringu tulemused näitasid, et kopsuvähi sõeluuring on perearstipraksiste kaudu efektiivselt tehtav ning aitaks vähki ja muid terviseprobleeme avastada võimalikult vara.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!