Kovtun: probleem on selles, et vähil tihti pole sümptomeid

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Mihhail Kovtun teeb ettekande konverentsil "Enne ja pärast vähiravi" 21. aprillil loenguga eesnäärmevähist.

Mõlemad variandid on võimalikud, kuid viimastel aastatel on võimalik märgata progressi nii patsientide hoolitsuses/tähelepanelikkuses oma keha ja tervisemurede suhtes kui ka haiglate diagnostilises võimekuses.

Vähihaigete arv on olnud uroloogia valdkonnas aastate jooksul stabiilne.

Onkoloogiline ravi pole eriti mõjutatud pandeemiaga, kuna ka pandeemia ajal on see olnud püsiv prioriteet. Medpersonali haigestumise tõttu on kohati küll kasvanud koormus ülejäänud personalile, sest üritame säilitada sama töömahtu. Küll on aga läinud tunduvalt pikemaks nn healoomulise kirurgia järjekorrad.

Perearst ei peagi kõike onkoloogiast teadma. Siin on tähtis eelkõige Interdistsiplinaarne kommunikatsioon teiste erialade esindajatega. Usun, et suureks abiks on olnud e-konsultatsioonid, mis aitavad selekteerida patsiente, kes vajavad spetsialisti vastuvõttu. Minu soovitus on kuulata tagasisidet (ehk lugeda epikriise), kui suunatakse patsienti teise arsti vastuvõtule.

Probleem on selles, et vähil tihti pole sümptomeid ja seepärast kaasatakse järelkontrolli protokolli tihti vereanalüüse onkomarkerite määramiseks ja radioloogiline diagnostika. Sel juhul on patsient jälgimisel spetsialisti juures. Juhul kui ta edasiseks jälgimiseks suunatakse perearsti juurde (eeldusega, et jälgimine jätkub), siis spetsialist informeerib patsienti ja dokumenteerib jälgimistingimused.