Servet: kevade tulekuga on teenusel käijate arv suurenenud

Konverentsi "Enne ja pärast vähiravi" teeb Merje Servet regionaalhaigla rehabilitatsiooni juhtivspetsialist ettekande vähiravihaigete rehabilitatsioonist.

Paljudel klientidel on teenusel käimine olnud tema sõnul raskendatud viiruseleviku perioodil. "Meil küll tehakse kõik selleks, et oleks võimalikult turvaline (maskid töötajatel ja klientidel, desinfitseerimine jne)," jätkas ta. "Kuid siiski on paljudel olnud hirm nakatuda, ei soovitud väga väljas käia ja teiste inimestega kokku puutuda."

Paljud on olnud haiged. Samuti on olnud töötajate haigestumisi, mille tõttu ollakse Serveti sõnul pidanud aegu tühistama. "Kõik see on teenuse osutamise järjepidevust takistanud. Kevade tulekuga on siiski teenusel käijate arv oluliselt suurenenud," lisas ta. Töötukassa on rehabilitatsiooniteenuse osutamisel olnud tema sõnul vastutulelik ja lubanud pikendada tegevuskavasid. "Nii oleme saanud võimaldada paljudel klientidel uuesti regulaarselt teenusel käia ja saame olla taastumisel toeks," lisas ta.

Perearst või eriarst ei saa tema sõnul suunata rehabilitatsiooniteenusele, küll aga saab jagada olulist infot. "Et patsient oleks teadlik võimalustest saada teenuseid ja toetust," märkis Servet. Rehabilitatsiooniteenuse saamise eelduseks on, et inimesel on hinnatud töövõime vähenemine ja/või puude raskusaste. Selles osas saab arst soovitusi anda ja suunata, kuhu pöörduda.

Samuti on arstil oluline roll tema sõnul selles, et digiloos olevad kanded oleksid võimalikult põhjalikud ja täpsed. "Edasi saab juba inimene ise (või tema lähedased) uurida ja vaadata, mis ja kuidas täpsemalt," lisas ta. Vahel on selles protsessis ka tuge vaja, siis võiks abi olla kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajast või ka haigla sotsiaaltöötajast. Samuti saab dokumente täita töötukassas ja sotsiaalkindlustusametis kohapeal.