Pereterapeudid: Reaktsioon traumeerivatele sündmustele on tugev

Ühingu esinaise Jelena Põldsami sõnul ulatuvad perede reaktsioonid traumeerivatele sündmustele ühiskonnas põlvkondade taha ja on väga erinevad. "Inimese kõige loomuomasem reaktsioon traumeerivale situatsioonile on kokkuhoidmine ja soov infot vahetada, suhelda. Teine väga levinud reaktsioon on isoleerumine ja endasse tõmbumine, kuid see on elu jooksul omandatud põlvest-põlve kandunud muster või lapsepõlve kogemuste põhjal välja kujunenud reaktsioon raskustele. On ka neid peresid, kes hakkavad intensiivselt tegutsema, abistama ja lahendusi leidma, sest see annab näilise kontrolli tunde olukorra üle," kirjeldas ta.

Pereterapeudid toonitavad konverentsil, et ühiskonda traumeerivate sündmuste taustal tõuseb üleüldine ärevus, mis kajastub ka pereelus ning võib tähelepanu lastelt eemale viia. "Oma töös näeme, et inimeste kannatlikkus on praegu vähenenud. Ärevus vähendab ratsionaalsust ja suurendab emotsionaalsust ning tülid on kerged tekkima. Pereliikmetel läheb rohkem energiat enda emotsioonidega toimetuleku peale ja see võib lapsed isolatsiooni jätta, mida tuleks kindlasti vältida," lisas Põldsam.

"Üks viis traumeerivas olukorras rahu säilitada on keskendumine teiste abistamisele. Selle ilusa ja inimliku mustri avaldumist näeme praegu väga võimsal kujul eestlaste valmisolekus ukrainlasi abistada. Üksteise aitamine ja kokkuhoidmine aitas meil toime tulla II maailmasõja õudustega ja tolleaegsed mõjutused on meile praegu vanavanemate kaudu lähemal kui arvata oskame," rääkis Põldsam.