Professor: mehed põevad grippi tõsisemalt ja kauem

"Ehkki mõned arvavad, et mehed kurdavad asjata, haigestuvad nad grippi keskmiselt tõsisemalt ja pikemaks ajaks kui naised. Meil ​​ei ole meeste gripi kohta korralikke andmeid ega uuringuid, aga meil on tõendeid, et naistel näib olevat parem resistentsus viiruste vastu," ütles mitmeid autasusid saanud Soome Turu ülikooli PET-keskuse juhataja professor Juhani Knuuti, kirjutab yle.fi.

Meeste gripi meditsiinilist määratlust ei ole, ent sellest kirjutatud isegi teadusväljaannetes. Sageli arvatakse, et mehed liialdavad gripisümptomite raskusega ja kogevad haigust hullemana, kui see tegelikult on.

Knuuti sõnul meeste grippi kliinilistes võrdlusuuringutes küll uuritud ei ole, ent nähtuse olemasolu kohta on piisavalt tõendeid, näiteks aitavat naissuguhormoon östrogeen organismi kaitsta gripi ja teiste nakkushaiguste eest. "Raku- ja loomkatsetes on leitud, et sugu mõjutab viiruste käitumist. Teame ka, et üldiselt on meestel suurem risk surra või infektsioonide tõttu haiglasse sattuda," selgitas ta.

Knuuti arvates on need tõendid piisavad. Meeste nõrgem vastupanuvõime nakkushaigustele on tema sõnul ilmnenud juba varasemate epideemiate puhul ja sama on kordunud ka koroonapandeemia ajal. "Meeste suremus COVIDisse on selgelt kõrgem kui naistel, isegi kui võtta arvesse kõiki muid tegureid. Mehed on lihtsalt raskematele viirushaigustele vastuvõtlikumad ning põevad tõsisemalt nii koroonat, grippi kui ka nohu," kinnitas ta.

Professori sõnul ei saavat mõõta, kui palju meeste gripitaluvus naiste omaga võrreldes kehvem on, kuid erinevus olevat märgatav. "Töövõime taastumist jälgides on leitud, et naised gripi tõttu töövõimetud poolteist ja mehed kolm päeva. Halb on ka see, et ehkki mehed haigestuvad raskemalt, ei pöördu nad nii kergesti arsti poole kui naised," selgitas ta.