Perearstid peavad nädala tööga hakkama saamiseks aega näpistama ka nädalavahetusest

Meditsiiniuudised uuris kolmelt perearstikeskuse perearstide nädalakoormuse kalendrivaateid, millest selgus, et tööpäeva tundidest võib puudu jääda ja paberitöö lõpetamiseks kulub ka jupp nädalavahetust.

Perearstide igapäevatöö koosneb mitmest komponendist: tuleb võtta patsiente vastu, kirjutada e-konsultatsioone, vormistada saatekirju, konsulteerida telefonitunnil. Lisandub pidev enesetäiendus, et teadmised ja oskused püsiksid ajakohased. Perearstid jagavad ka oma teadmisi, kirjutades artikleid või andes intervjuusid.

Paljud neist on aktiivsed ja kuuluvad erialaseltsidesse, mille koosolekutel tuleb osaleda. Personali koosolekute pidamine ja protokollimine on praksiste kvaliteedisüsteemi kohustuslik osa. Kui perearst tegutseb keskuse juhatajana, lisandub administratiivtöö ja ei pääse ka majandusküsimuste lahendamisest.

Tallinna Kivimäe Perearstikeskuse juht ja perearst Lembi Põlder rääkis, et neil on töö korraldatud nii, et aktiivset vastuvõttu teeb nimistuga arst neljal päeval nädalas ja üks päev on jäetud kas koolituseks või paberitööks. On ka abiarst, kes võtab patsiente vastu, aga paberitööga ei tegele. Põlder on oma töökoormuse osas veidi erandlik, kuna ta juhib keskust ja näiteks igasuguseid aruandeid ja ettekirjutusi teised arstid ei lahenda. Selleks on tal ette nähtud viies päev.

Tabasalu Tervisekeskuse perearst Piret Rospu nimistus on 1979 patsienti ja lisaks mõni nimistuväline Ukraina pere. Neil on Rospu sõnul hästitoimiv keskus, kus nelja nimistu patsientidega tegelevad üheksa pereõde. Haigekassa kulumudeli järgi kestab perearsti vastuvõtt neli tundi, kolm tundi kulub telefonikõnede, e-mailide ja kirjatöö peale, ning üks tund on tasuliste teenuste osutamine, mistõttu perearstide palgafond on seitsme, mitte kaheksa tunni kohta.

Praksise majandusküsimused on tema kolleegi rida ja kodulehe eest kannab hoolt üks õdedest. Sellest hoolimata ütles Rospu, et tunneb juba aastaid, kuidas nimistu käib tegelikult üle jõu ja asjad pole iialgi nii korras, kui ta päriselt tahaks.

Tallinna Perearstikeskuse OÜ omanik on Tallinna linn. Keskuse juhataja Siiri Käpa rääkis töökorraldusest nende perearstikeskuses ja tõi välja ka ühe keskuses töötava perearsti nädalakoormuse.

Esmaspäeval ja kolmapäeval on perearstil vastuvõtt ühes keskuses ja seejärel 4 tundi teises keskuses, sest neil on Tallinnas mitu üksust. Ülejäänud kolmel päeval on 4–5 tundi vastuvõtud ja siis paberitöö. Cito! märgisega patsiendid peavad saama vastuvõtule kohe samal nädalal, tavalised patsiendid saavad vastuvõtule hiljemalt järgmiseks nädalaks.

Telefonide vastuvõtmisel kehtib ringtelefoni põhimõte – kui üks registraator ei võta vastu peale viit kutsungit, suundub kõne edasi. Ringtelefoni ringis on neli töötajat.

Statistiliselt on üle 60% sissetulevatest kõnedest haiguslehe avamise ja retsepti pikendamise teemal. Kokkuvõttes hindas Käpa kogu keskuse olukorda viiepallisüsteemis neljaga. Nende keskusel on küll arstid olemas, aga niipea kui keegi haigeks jääb, on küll keeruline. Veelgi keerulisem on olukord siis, kui pensionieas olevad arstid otsustavadki pensionile minna. Siiri Käpa sõnul oleks väga vajalik asendusarstide süsteem.

Järveotsa perearstikekuse perearst ja juhataja Diana Ingerainen kuulub töörühma, kes töötab välja esmatasandi tervishoiu arengukava aastani 2035. Tema sõnul ilmselt üks suur kriis tuleb üle elada. „Kui me vaatame statistikat – meil lõpetab aastas ca 20 perearsti, aga lahkub tööturult ca 60 – sealt need käärid tasapisi ka tekivad,“ rääkis Ingerainen.

Ta lisab, et elanikkond vananeb, juurde tuleb diabeedihaigeid, vananemisega kaasnevaid haigusi, voodikohti haiglates on kokku tõmmatud. On küll suurendatud residentuuri kohti, kuid proportsioon on jäänud ikka samaks. „Me peame kaaluma ja muutma proportsioone, mis erialasid meil on enim vaja tervishoidu. Mul ei ole midagi nahaarstide koolitamise vastu, aga kui nad kõik lähevad erasektorisse tööle itchinguga tegelema, kes siis inimesed ära ravib?“ küsis kogenud arst.