Doktoritöö: visfatiini mõõtmine võib ennetada diabeedipatsientide arterite lupjumist

Doktoritöö autor, Tartu ülikooli kliinikumi sisehaiguste arst Kati Kärberg ütles, et 2. tüüpi diabeet on kiiresti leviv krooniline haigus, mis põhjustab mitmesuguseid tõsiseid veresoonkonna tüsistusi, mistõttu on selle haigusega patsientidel suurenenud risk ateroskleroosi tekkeks. Eestis diagnoositi 2022. aastal 5397 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ja trend on alates 2016. aastast püsinud stabiilsena.

Kärberg lisas, et ateroskleroosiga seotud haigused, eriti alajäsemete arterite haigus, on aladiagnoositud: andmebaasid peegeldavad arstide radioloogiliste uuringute või väljendunud kliinilise leiu põhjal diagnoositud juhtumeid, esmatasandi arstiabis aga alajäseme arterite haiguse tuvastamise võimalusi ei kasutata.

Ateroskleroos võib areneda ilma sümptomiteta, kuni ilmnevad tõsised südame-veresoonkonna haigused. “Subkliiniline ateroskleroos, mida iseloomustab arterite seinte paksenemine ja naastude moodustumine ilma ilmsete sümptomiteta, võib kesta pikalt enne tüsistuste ilmnemist. Seetõttu on selle varajane avastamine veresoonkonna tüsistuste ennetamisel väga tähtis. Rasvumine, mis on tihti seotud 2. tüüpi diabeediga, soodustab ateroskleroosi arengut adipokiinide kaudu,” selgitas Kärberg.

Doktoritöö eesmärk oli tuvastada tegurid ja markerid, mis aitavad ennustada subkliinilist ateroskleroosi patsientidel, kellel ei ole varem diagnoositud ateroskleroosi ega selle tüsistusi. Lisaks vereanalüüside võtmisele analüüsiti ka 24 tunni toitumist, mõõdeti hüppeliigese-õlavarre indeksit ning hinnati unearterite seisundit ja kehakoostist. Uuringusse kaasati üle kahesaja 2. tüüpi diabeediga 30–70aastast patsienti 13 Tartumaa perearstikeskusest.

Kärbergi sõnul näitasid tulemused, et hüppeliigese-õlavarre indeksi ehk jalgade ja käte süstoolsete rõhkude suhte ning visfatiini taseme määramine võivad olla kasulikud subkliinilise ateroskleroosi avastamiseks ja riski hindamiseks 2. tüüpi diabeediga patsientidel. “Uuring tõstis esile toitumisharjumuste tähtsuse, kuna tasakaalustamata toitumine, mis sisaldab liiga palju rasva ja soola ning liiga vähe süsivesikuid, võib kiirendada ateroskleroosi arengut. Tervislike toitumistavade ja regulaarsete sõeluuringute programmide rakendamine võib aidata varakult sekkuda ja vähendada südame-veresoonkonna haiguste koormust tervishoiusüsteemile.”

Kati Kärbergi doktoritöö “Subkliinilist ateroskleroosi ennustavad tegurid ja markerid 2. tüüpi diabeediga haigetel” juhendaja on sisehaiguste propedeutika professor Margus Lember.