Psühholoog: parim sõltuvusennetus on iseendaga rahulolu

Väga selget eristavat joont harjumuse ja sõltuvuse vahele on raske tõmmata, eriti kui räägime sõltuvusest laiemalt ja erinevates kontekstides, näiteks nii nagu Talitha Fosh oma raamatus „Konksu otsas“ seda teeb. Enamik minu kliente avastavad tagantjärele tarkusega, et on selle piiri ületanud juba mõnd aeg tagasi. Kui sul on kahtlus, siis üks variant on kohe proovida olla eemal (nt kuu aega) oma sõltuvusobjektist ja vaadata, mis tunne on. Kui see eksperiment tekitab suurt ebamugavust, siis seda võib juba sõltuvuse tunnuseks pidada.

Alkoholi tarbimise piiri madalast riski tasemest ülespoole saab lihtsasti testida nt AUDIT testiga, mis vabalt kättesaadav interneti, ka nt TAI kodulehel. Käitumuslikest sõltuvustest nt hasartmängurluse tunnuste hulka kuuluvad üha suurenev hõivatus mängimisega, korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida, vähendada või lõpetada mängimist ja nende katsetega kaasnev rahutus ja ärrituvus, oma tegevuse varjamine ja selle kohta valetamine.

Pärilikkusel on oma roll – kui su suguvõsas esineb sõltuvusprobleeme, siis peaksid olema ettevaatlikum, kuna võib oletada, et oled ka kergemini sõltuvuse kujunemisele vastuvõtlik. See ei tähenda muidugi, et kindlasti lõpetadki sõltlasena, sest lõpuks oleneb ikka kõik enda valikutest. Impulsiivsemad ja elamusi otsivad inimesed on suuremas ohus. Kui sinna juurde veel lisada neurootilisus ja madalam enesekontroll, siis on sõltuvusse jäämiseks soodne pinnas olemas. Perfektsionismile kalduvad inimesed võivad hakata alkoholi vmt sõltuvusaineid tarbima emotsionaalse surve leevendamiseks.

ATH diagnoosiga inimestel on 2–3 korda suurem risk jääda sõltuvustesse. Ka meeleoluhäiretega kaasneb oht sõltuvuse tekkeks. Eriti meeste puhul on üsna levinud depressiooni ja ärevuse „ravimine“ alkoholi abil. Naised on altimad otsima meditsiinilist abi ka vaimse tervise asjus, aga mehed pigem püüavad ise toime tulla ja haaravad kõige kiirema ja kättesaadavama „abivahendi“ järele.

Sõltuvusi omavahel võrrelda ja reastada on keeruline. Kasvõi juba sellepärast, et mida peame „raskeks?“ Kui reastada eelkõige neurobioloogilise mõju ja sõltuvusega kaasneva kahju järgi (nagu tegi David Nutt oma 2010. a artiklis ) siis võiks kohvi, suhkru jt ülitöödeldud toidud, hasartmängurluse ja kanepi liigitada n-ö kergete sõltuvuste klassi.

Samas olen oma praktikas kohanud inimesi, kes on olnud minevikus suurtes raskustes illegaalsete „rasketeks narkootikumideks“ peetavate sõltuvusainetega, lõpetanud nende tarbimise ja seljatanud sõltuvuse, kuid nüüd ei suuda toitumisharjumusi korrigeerida. Talitha Fosh toob oma raamatus ”Konksu otsas“ huvitava mõttekäigu, et inimesed leiavad n-ö „oma“ narkootikumi vastavalt sellele, millest neil kõige rohkem puudu on. Nt kokaiini seostatakse suure enesekindluse ja sotsiaalse ärevuse maandamisega, seega inimesed, kellel nendest kvaliteetidest on puudu, võivad tunda suuremat vajadust selle aine järele.

Selle küsimusele ma pigem ei vasta, sest ei taha julgustada kedagi käituma liiga kergekäeliselt ühegi sõltuvusliku tegevusega. Lõpuks on sõltuvusse jäämine ja ka sellest väljumine hästi individuaalne. Parim ennetus on hoolitseda selle, eest, et oleksid iseenda ja oma eluga rahul. Siis on ka väiksem tõenäosus, et mõnesse ainesse või tegevusse liiga sügavalt kinni jääd.

Tegelikult ei üllata. Raamatud ei paku interaktiivset sisu ja raamatute taga ei ole igapäevaselt töötavat turundusmeeskonda, kes su tegevust raamatu lugemisel jälgib ja aktiivselt hoolitseb selle eest, et sa seal üha rohkem aega veedaks. Palju on inimesi, kes loevad raamatuid iga päev ja oleks väga häiritud, kui neilt see võimalus ära võtta. Kas peaksime neid sõltlaseks nimetama?

Televisioonist ma ütleks, et paljud inimesed olid sõltuvuses juba enne kui internet igaühele tuppa ja taskusse jõudis. Suurem sõltuvuspotentsiaal on sellistel ainetel ja tegevustel, mis annavad kiire dopamiini „laksu.“ Tunnetatav „tasu“ on suurem ja ahvatlevam, kui see saabub koheselt, on ennustamatu, ja nõuab minimaalset pingutust. Internet ja TV pakuvad rohkem nendele tunnustele vastavat stimulatsiooni ajule.

Probleemi taga ei ole mitte toiduküllus, vaid pigem selle koostis – köögiviljadest (mis samuti on rikkalikus valikus kättesaadav enamikule heaoluühiskonna inimestele) me ei satu sõltuvusse.

Probleemiks saavad just ülitöödeldud, enamasti väga kõrge suhkru-, soola- ja rasvasisaldusega toidud, millel on normaalsest kõrgem glükeemiline indeks, ja mis tekitavad kiireid ja intensiivseid veresuhkru (ja isegi dopamiinitaseme) kõikumisi. Neid kõikumisi tajume sarnaselt kiirete enesetunde muutustega, mis kaasnevad sõltuvusainete tarbimisega.

Abi peaks otsima kohe, kui alkoholi tarbimine on väljunud madala riski piirest (nt AUDIT testi skoori jälgides). Ohumärgiks on, kui sõltuvuskäitumine on igapäevaelus hakanud asendama muid tegevusi ja inimene jääb passiivsemaks, või muutub ärrituvaks kui sõltuvuskäitumine on kuidagi takistatud või piiratud. Sekkuda võiks kui on tunne, et sõltuvuskäitumine on juba pigem vajadus ja kohustus kui vaba valik.

TAI kodulehelt leiab juhiseid nii toitumise kui ka levinumate sõltuvusainete tarvitamise abimaterjalidele. Oma perearstiga tasub konsulteerida ja ka paljud erakliinikud pakuvad teenuseid sõltuvusprobleemide korral.

Sõltuvushäire ravi on alati individuaalne, ja peab võtma arvesse inimese üldist vaimse ja füüsilise tervise seisundit, ja ka tema sotsiaalmajanduslikku olukorda. Ravi ei tohiks keskenduda ainult sõltuvuskäitumise piiramisele. Minu kogemusel, parem on varuda raviks aega pigem natuke liiga kaua kui püüda seda teha natuke liiga kiiresti. Üks peamisi tagasilanguse põhjusi minu kogemusest on kiirustamine – esialgne raskus ületatakse, ja siis kui hakkab lihtsam ja tundub, et probleem on lahenenud, toimub sageli tagasilangus.

Vahel on mõistlik, või isegi vajalik, lisada ravile ka medikamentoosne ravi, nt antidepressandid, unerohud vmt. Seda juhul, kui inimene on alkoholiga ise „ravinud“ oma meeleoluhäiret. Kasutusel on ka tungi piiravaid ravimeid, aga nende kasutamist peab alati konsulteerima oma arsti või nõustajaga.

Psühholoog Lauri Pihkva on palju tegelenud just sõltuvushäirete raviga täiskasvanutel. Praegu töötab ta Confidos. Loe tema tutvustust SIIT.