Kognitiiv-käitumisteraapia pikkus sõltub probleemist

Kognitiiv-käitumisteraapia on struktureeritud, eesmärgipärane psühhoteraapia vorm, mis keskendub mõtete, emotsioonide ja käitumise vahelistele seostele. Lähtepunkt on tees, mille kohaselt negatiivsed mõttemustrid põhjustavad mittetoimivaid käitumismustreid ja emotsionaalset distressi. Kuna sellel tuginevad aga psüühikahäirete sümptomid, siis on KKT osutunud edukaks psüühikahäirete ravis. Mujal maailmas on KKT edukas ka vaimse tervise probleemide ennetuses nt rakendatuna väljaspool tervishoiusüsteemi nii kõrge kui ka madala intensiivsusega sekkumisviisina.

Teistest psühhoteraapia vormidest erineb KKT oma struktureerituse ja eesmärgile keskendumise poolest. See muidugi ei tähenda, et teised psühhoteraapia vormid ei oleks sihipärased ja ei töötaks sätestatud eesmärgi suunas. KKT omapära seisneb selles, et ta tuvastab probleemi, määratleb selle oma alusteooria kontekstis ning rakendab sihipäraselt vajalikke tehnikaid selle probleemi lahendamiseks – see kõik on raamistatud ühelt poolt, nagu öeldud, KKT alusteooriast ning teiselt poolt psüühikahäirete ja vaimse tervise probleemide käsitlusest, mh neid probleeme määratlevatest sümptomitest. Kõik see kokku võimaldab olla KKT-l probleemi suhtes täpne (nagu laser), kiire (nagu turbo) ja kestev (nagu hea manuaal). KKT tugineb suuresti sellele, et õpetada inimene ise ennast aitama ja see on üks suur eelis ning erinevus paljude teiste psühhoteraapia vormide ees – inimene õpib psühhoterapeudi toel ennast aitama.

Kui kaua kestab tavaliselt üks teraapiakuur? Kas tulemusi võib oodata kiiresti?

KKT üks eeliseid on see, et ta on heas mõttes kiire psühhoteraapia – seda metoodikat on võimalik rakendada lühiversioonis väga edukalt. Näiteks kui inimesel on hirm millegi spetsiifilise suhtes, siis võib olla paarist-kolmest seansist juba abi, arvestades muidugi seejuures, et abisaajal on piisavalt ressurssi selleks. See tähendab, et ta on teadlik oma murest, motiveeritud abi saama ja üleüldine toimetulek piisavalt hea. Aga KKT võib olla ka pikk psühhoteraapia protsess, kui eelnimetatud aspektid on teistsugused. Eelkõige sõltub aga psühhoteraapia pikkus probleemist – selle sügavusest, kestusest ja sellest, kui suurt häiritust see põhjustab inimesele endale.

Enamasti seostatakse seda täiskasvanute raviga, kuid mis vanuses lastele võiks seda soovitada ja kui suur roll on siin toetaval vanemal? Olete näinud edukat teraapiat näiteks teismelistel?

KKT on väga edukalt rakendatav ka lastele ja noorukitele. Nt noorukid tihti hindavad just selgust, koostöisust, konkreetsust, mida KKT pakub. Lastele ja noorukitele tuleb muidugi sekkumised kohandada eakohaseks. Näiteks viieaastasega mõtetest rääkides on hea teha seda mängu vahendusel ja mitte otse küsides stiilis „mis mõte sul peast läbi käis?“. Teismelistega toimib jälle selline koomiksi-stiil hästi, täidame n-ö mõttemulle. Olen ise keskendunud enam traumajärgsete seisundite psühhoteraapiale, ja saan siit näidet tuua, et ka laste puhul toimib KKT traumajärgse stressihäire ravina väga hästi.

Muidugi on veel oluline ja seda tegelikult hoolimata psühhoteraapia mudelist, arvestada, et mida väiksem on laps, seda suurem on psühhoteraapia protsessis ka toetava lapsevanema roll. Põhimõtteliselt õpetatakse lapsevanemat olema n-ö terapeut oma lapsele. See tähendab, et kuna lapse enda oskused ja valmidus oma probleemidest rääkida on madalamad, siis saab kõige tõhusamalt sekkuda just lapsevanem igapäevastes eluolukordades, aga ta peab omama selleks teadmisi, oskusi ning olema ise selles protsessis toetatud. Seda kõike pakub KKT psühhoteraapia peredele.

Kas teraapiast kaasa saadud oskusi tuleks lihvida ja kasutada edasi ka siis, kui inimene juba on paranenud – et ei tekiks tagasilangust? On see universaalne meetod, mida patsient saab hiljem mõne muu probleemi tekkides kasutada?

KKT on mõeldud oskuste õppena kliendile – see on tema tuum. Psühhoteraapia käigus õpib inimene (ümber või ära), kuidas oma probleemidega toime tulla ning eesmärk ongi see, et ta psühhoteraapiast väljudes ei võta kaasa mitte ainult tulemust, vaid ka oskused. Mingis mõttes eeldus ongi, et kui peaks tekkima mõni muu probleem, siis rakendab inimene omandatud oskusi, ja alles siis kui need ei toimi piisavalt, pöördub psühhoteraapiasse tagasi. See on kindlasti üks KKT tõhususe aluseid.

Kui palju on Eestis KKT terapeute ja kaua seda õppima peab?

KKT psühhoterapeute on hetkel Eestis umbes 130 ringis, väljaõpe on pidev. Väljaõpe koosneb sissejuhatavast kursusest ja jätkukoolitusest ning superviseeritud praktikast (kokku võtab see minimaalselt 3-4 aastat). Keda huvitab täpsemalt, võib uurida infot EKKA kodulehelt.