Euroopa Liidu tasandil defineeritakse harvikhaigust kui haigust, mis esineb kuni viiel inimesel 10 000st. “Eesti kontekstis tähendab see, et harvikhaigusega inimesi võib olla 47 000–80 000. Teame, et 80% haruldastest haigustest on geneetilise päritoluga, kuid esineb ka näiteks kasvajaliste haiguste haruldasi vorme ja autoimmuunse geneesiga harvikhaigusi,“ rääkis Tartu ülikooli kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht professor Katrin Õunap.
Seotud lood
Tartu ülikool osaleb rahvusvahelises projektis ERDERA, mille eesmärk on tõhustada haruldaste haiguste diagnoosimist, ravi ja nende uurimist. Patsiendid saavad töö tulemusel peagi teada oma haruldase haiguse täpse tekkepõhjuse.
Reedesel harvikhaiguste päevale pühendatud konverentsil “Harvikhaiguste ravi võimalused, mida me täna Eestis veel ei tea” otsitakse vastuseid küsimustele, millised on uued ravisuunad harvikhaiguste ravis, kuidas kallist ravi rahastada ning kuidas kaasata patsiente ravimiuuringutesse.
Isikukaitsevahendite müüja Cleanella alustas tegevus kuus aastat tagasi, kui maailma oli tabanud koroonakriis. Ettevõtte üks eesmärk oli ja on pakkuda kvaliteetseid, uudseid ja teistsuguseid tooteid, mida kliendid rõõmuga kasutaks ning mis kannaksid endas peale harjumuspärase kaitse ka lisandväärtust.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele