Äripäeva raadios olid raamatuklubi saate külalisteks on kaks Eesti ATH liidu esindajat Tanel Peets ja Indrek Tallo. Mehed on saavutanud akadeemilises plaanis doktorikraadid ja ATH eripära pole neid selles takistanud.

- Vasakult: Tanel Peets ja Indrek Tallo käisid rääkimas ATHst ja Eesti ATH liidust. Foto: Kadi Heinsalu
Saadet saab järele kuulata
SIIT.
Tuginedes USA ATH-inimeste ühe tuntuma eestkõneleja
Jessica McCabe eesti keeles välja antud raamatule
"Kuidas elada ATH-ga", jagasid Eesti ATH Liidu esindajad füüsikadoktor
Tanel Peets ja keemiadoktor
Indrek Tallo oma kogemusi ja teadmisi selle neuroeripära kohta.
ATHga seostub sageli ekslik arvamus, et selle diagnoosiga inimesed on hajameelsed ega suuda oma elu eesmärkideni jõuda. Äripäeva märtsikuu raamatuklubi saatekülalised on elavaks tõestuseks vastupidisest – Tanel Peetsil on doktorikraadid füüsikas ja Indrek Tallol keemias ning nad on oma erialal edukalt tegutsenud. Nende kogemused näitavad, et kuigi ATH toob kaasa väljakutseid, on see ka tugevus, kui osata seda enda kasuks tööle panna.
Hüperfookus pole alati hea
Hüperfookus mingile kindlale asjale keskendumise näol on ATHga inimeste seas tuntud fenomen, mis võib aidata saavutada kõrgeid tulemusi. Sellel on ka varjukülgi. "Hüperfookus on kahesuunaline mõõk – samas võib see viia ka kiire läbipõlemiseni, sest muud olulised asjad muutuvad teisejärguliseks, aga ka neid on vaja teha," selgitas Tanel Peets.
Saates selgitati, et ATHd ei peeta haiguseks, vaid pigem neuroeripäraks. "ATH mõjutab aju toimimist ja võib avalduda väga erinevalt," märkis Peets. Seisund avaldub peamiselt tähelepanu juhtimise raskustes, impulsiivsuses ja mõnikord ka liigses motoorses aktiivsuses. Kui ATH hakkab segama igapäevaelu, muutub see häireks, mille diagnoosimiseks peavad sümptomid olema püsivad ja ilmuma mitmes eluvaldkonnas.
Nutiseadmete küllus maskeerib ATH pea kõigile
Külalised tõdesid, et kuna nutiseadmete ülekasutamine on tänapäeval levinud, võib see näida sarnasena ATH sümptomitega. Erinevus seisneb selles, et kui nutiseadmed ära võtta, kaovad keskendumisprobleemid enamikul inimestel, kuid ATHga inimeste puhul need püsivad. Seetõttu pole õige väita, et kõigil, kellel on raskusi keskendumisega, on alati ka ATH.
Tööelus vajavad ATHga inimesed rohkem paindlikkust ja vabadust oma töö korraldamisel. Jäikades ja rutiinsetes töökeskkondades võib nende potentsiaal täielikult avaldumata jääda. Samas sobivad neile tööd, mis pakuvad väljakutseid, kiireid otsuseid ja pidevat muutust – näiteks juhtimisrollid, IT-sektor ja loovtööd.
ATH-ajule sobisid tööalased probleemid
Indrek Tallo juhtis vahepeal 130 inimest ühes IT-ettevõttes ja ta tõi näiteks, et tema jaoks on tähtis vaheldus ja tasakaal – on vaja nii iseseisvat tööd kui ka meeskonnas suhtlemist. "Et mitte rutiini kinni jääda," ütles Tallo. Jäikades ja rutiinsetes töökeskkondades võib selliste inimeste potentsiaal täielikult avaldumata jääda. Samas sobivad neile tööd, mis pakuvad väljakutseid, kiireid otsuseid ja pidevat muutust – näiteks juhtimisrollid, IT-sektor ja loovtööd.
Tallo rääkis oma kogemusest ettevõtte juhina, kus talle meeldis just sellistes olukordades tegutseda, kus tuli lahendada ootamatuid probleeme. Ta kirjeldas, kuidas tema aju aktiveerus ja hakkas "tööle steroididel", kui keegi tuli keerulise probleemiga tema juurde. "Teised nägid kriisi, aga mina nägin võimalust lahendust leida," rääkis Tallo. See omadus muutis ta heaks probleemilahendajaks ja kriiside haldajaks, kuid samas vajas ta ka teadlikku puhkust ja tasakaalu, et vältida läbipõlemist.
ATHga inimesed mõistavad sageli paremini teisi sama seisundiga inimesi, kuid see ei tähenda, et nad ei saaks edukalt suhelda ka nendega, kellel ATHd ei ole. Pigem on oluline teadlikkus ja vastastikune arusaamine. Samuti on oluline empaatiavõime, mis ATH inimestel võib olla kõrgelt arenenud või ka vastupidiselt madalam, sõltuvalt indiviidist.
Ravimid annavad võimaluse elu korrastada
Saates käsitleti ka ravimite rolli ATH ravis. Ravimid on efektiivseim viis sümptomite leevendamiseks, kuid need ei muuda inimest iseenesest edukaks. Pigem annavad need võimaluse paremini oma elu ja harjumusi korrastada. Erinevalt antidepressantidest võib ATH ravimeid vajadusel kiiresti katkestada ning need ei tekita sõltuvust. Samas pole ravimid alati vajalikud ning nende kasutamine peaks olema individuaalne otsus koos arstiga. Tallo sõnul on ta täheldanud, et tulisemad vaidlused näiteks isiklikus elus on ta pidanud siis, kui ravimeid ei võta – seega aitab tema puhul ravi impulsiivsust kontrollida.
Lõpetuseks räägiti Eesti ATH Liidust, mis loodi 2022. aastal ja mille eesmärk on pakkuda täiskasvanutele tuge ja teavitustööd. Liit korraldab regulaarseid kohtumisi, koolitusi ja tegeleb huvikaitsega, aidates kaasa teadlikkuse tõstmisele. Sealne liikmeskond koosneb peamiselt diagnoositud ATHga inimestest, kuid ka psühholoogidest ja lapsevanematest, kellel on ATHga lapsed.
Liidu liikmed on valdavalt täiskasvanud, kellel on ATH diagnoos, ning keskmine vanus jääb umbes 36 aasta juurde. Liikmete seas on nii mehi kui naisi enam-vähem võrdselt ning paljud neist on diagnoosi saanud alles täiskasvanueas. See peegeldab suundumust, et ATHst ja selle diagnoosimisest täiskasvanutel on viimasel kümnendil hakatud rohkem rääkima ning teadlikkus on kasvanud. Ühe esimese olulise sammuna saavutas liit täiskasvanutele ATH ravimitele soodustuse. "See oli suur edasiminek, kuna varem pidid täiskasvanueas diagnoosi saanud inimesed ostma ravimeid täishinnaga," rõhutas Peets.
Kes on Jessica McCabe?
Jessica McCabe on aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH) üks tuntumaid kõneisikuid ja haridussisu looja, kes on pälvinud ülemaailmset tähelepanu oma YouTube’i kanaliga "How to ADHD". Sündinud 1982. aastal, sai ta ATH diagnoosi juba lapsepõlves, kuid tema täiskasvanuelu väljakutsed viisid ta sügavamale eneseavastuse teekonnale. Kuna ta tundis, et puudub piisav juhendmaterjal täiskasvanud ATHga inimeste jaoks, otsustas ta ise midagi ette võtta ning 2016. aastal käivitas ta oma hariva ja toetava videoprojekti.
McCabe'i YouTube’i kanal on kasvanud kogukonnaks, kus jagatakse teaduspõhiseid teadmisi ATH kohta, praktilisi näpunäiteid igapäevaeluga toimetulekuks ja emotsionaalset tuge. Tema stiil on selge, kaasahaarav ja kohati humoorikas, aidates murda ATHga seotud stigmasid ning pakkudes vaatajatele kindlustunnet, et nad ei ole oma võitluses üksi.
Lisaks oma veebisisule on McCabe pidanud ettekandeid erinevatel konverentsidel, sealhulgas TEDx Talks’is, kus tema esinemine
"Failing at Normal: An ADHD Success Story" sai laialdast tunnustust. Oma töös keskendub ta sellele, et ATHga inimesed mõistaksid oma aju toimimist, leiaksid strateegiaid, mis neile töötavad, ja suudaksid paremini enda eest seista nii hariduses, tööelus kui ka igapäevaelus. McCabe'i tööd hinnatakse kõrgelt nii ATHga inimeste kui ka teadlaste ja terviseekspertide seas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jessica McCabe raamat “Kuidas elada ATH-ga” käib läbi kõik olukorrad, kuhu ATH-inimesed satuvad, lähtudes autori enda elust. Ta ei piirdu siiski vaid enese kogemusega, vaid on raamatusse kogunud paljude ATH-inimeste kogemusi.
Toompargi vaimse tervise keskuse psühhiaater Margus Lõokese sõnul tasub täiskasvanute ATH puhul medikamentoosse ravi eel proovida teisi võimalusi, laste ja noorte puhul on koolis edenemise nimel aga targem võtta abiks ka tõhusad ravimid.
Kandideerimine kuni: 20.04.2025