Eesmärk: Likvideerida C-hepatiit ka Eestis aastaks 2030

Professor Riina Salupere sõnul tuntakse haigust juba umbes 30 aastat ja nüüd on võimalik arutada seda, kuidas see haigus likvideerida. Ra pidas ettekande sel teema seedekulgla konverentsil märtsis.

„Saame C-hepatiidi likvideerida, see on võimalik. Kui vaatame WHO andmeid, siis kogu maailmas on B-hepatiidiga patsiente 295,9 miljonit ja kroonilise C-hepatiidiga 57,8 miljonit,“ rääkis ta. Suur vahe tuleb tema sõnul sellest, et levimus on riigiti erinev. Kui B-hepatiit on vaktsiinvälditav, siis C-hepatiidile vaktsiini pole ja pole ka märkimisväärseid arenguid vaktsiini tulekuks, kuna haigus on niivõrd hästi ravitav. Kogu maailmas on aga probleemiks aladiagnoosimine (78,6% kroonilisest C-hepatiidist diagnoosimata, toim) või hiline diagnoosimine, kui haigel on kujunenud juba maksatsirroos.

Eestis võiks Salupere sõnul C-viiruse antikehade levimus olla hinnanguliselt 1,3-1,7% populatsioonist. Levimusest tuleneb ka likvideerimise strateegia ja Eesti olukorda hinnates tuleb uurida eelkõige riskigruppe.

C-hepatiidi kulu kohta kehtivad samad klassikalised skeemid, mis teistegi maksahaiguste puhul. „C-hepatiit algab ägeda hepatiidina ning läbides erinevad fibroosiastmed maksakoes jõuab maksatsirroosini“ jätkas professor. „See on haiguse normaalne kulg. On hästi teada, et noormatel naistel võib kesta kulg nakatumisest tsirroosi tekkeni 30-40 aastat. Kui inimesel on mõni teine maksahaigust tekitav tegur, nagu näiteks alkohol, siis on kulg tõenäoliselt kiirem.“

Maksatsirroos on tema sõnul küll algselt kompenseeritud, kuid edasises haiguskulus võib tekkida maksarakkvähk või maksatsirroosi tüsistused.

C-hepatiidi raviks ja likvideerimiseks on Salupere sõnul väga head võimalused. 2002. aastast tuli Eestis kasutusele ravimkombinatsioon interferoon+ribaviriin. „Ravi oli väga kallis ja me ravisime esimesel aastal 8 patsienti,“ rääkis ta. 2005. aastal tuli kasutusele peginterferoon+ribaviriin. Murrang toimus tema sõnul aga 2016. aastal, kui Eesti Haigekassa hakkas rahastama otsese toimega viirusevastaseid ravimeid suukaudse tablettravina.

„Otsese toimega viirusevastased ravimid mõjutavad C-viiruse mittestruktuurseid valke, mille tulemusel viirus lihtsustatult öeldes sureb. 98-99% patsientidest saab ravi tulemusel viirusest vabaks,“ kirjeldas Salupere. Ravi kestab 2-3 kuud ja sõltuvalt ravimist tuleb võtta üks või mitu tabletti päevas. Oluline on, et ravil puuduvad olulised koos- ja kõrvaltoimed.

Tervisekassa on tema sõnul mõistnud C-hepatiidi ravi olulisust ja ravi on 100% kompenseeritud. „Ainukeseks tingimuseks on, et ravi viib läbi gastroenteroloog või nakkushaiguste arst – sellel seisukohal on olnud mõlemad erialaseltsid,“ jätkas Salupere. „Me kasutame nn lihtsustatud raviskeemi, kus patsiendiga tegeleb ravi ajal põhiliselt hepatiidiõde,“ täpsustas ta.

Otseste viirusevastaste ravimite turule tulek on mõjutanud ka C-hepatiidi haiguskulgu ja lõpptulemust. Kui aastatel 2002-2006 oli Skandinaavia riikides ja Eestis siirikmaksa saamise põhjuseks C-hepatiit 10,6% juhtudest, siis alates 2017. aastast on see näitaja 2,4-2,5%.

2016. aastal seadis WHO eesmärgiks aastaks 2030 C-hepatiit likvideerida. „See tähendab, et 90% patsientidest on diagnoositud ja neist omakorda 80% ravitud,“ selgitas professor. Ka Eesti gastroenteroloogidel ja nakkusarstidel oli tema kinnitusel juba 2017. aastal visioon, kuidas C-hepatiit aastaks 2030 likvideerida. „Selleks, et visioon arenema hakkaks, läks siiski veel päris kaua aega,“ tõdes ta. 2020.aastal publitseeriti Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi poolt tervisetehnoloogiate hindamise raport „C-hepatiidi ravi kulutõhusus“ ja 2022.aastal „C-hepatiidi viiruse likvideerimisstrateegiate rakendamise hindamine“.

Salupere jätkas, et tuli vastata tervele reale küsimustele – kes on need, keda peaks uurima? millised on tegevused? kas need tegevused on kulutõhusad? mis see kõik riigile maksab? „Tuli otsustada, kas me soovitame riskigruppide skriinimist, kogu populatsiooni skriinimist või leiame veel mingi vanusegrupi, keda tuleks skriinida,“ rääkis ta.

Arutelude tulemusena otsustati, et arvestades C-hepatiidi levimust Eesti populatsioonis, on kõige otstarbekam riskigruppide (narkootikume süstivad inimesed, kinnipeetavad, prostitutsiooni kaasatud, meestega seksivad mehed) skriinimene. Lisaks vajavad skriiningut HIV-positiivsed ehk koos tuleb testida inimest nii HIV kui ka HCV suhtes. Skriinimist vajavad ka kutsetöös ohustatud inimesed ehk meedikud. „TAI luges kokku kõik riskirühmade inimesed, mille põhjal arvutati, kui palju kulub raha skriinimisele ja leitud patsientide ravile,“ lausus professor. Kõigis kulutõhususe analüüsides tuli tema sõnul väga selgelt välja, et C-hepatiidi skriinimine on kulutõhus ja seda eriti narkootikume süstivate inimeste ja kinnipeetavate sihtrühmas.

Likvideerimisstrateegia soovitused on, et tuleks alustada riskirühmade testimisega. „ Eestis on meil väga hea kogukonnapõhiste teenuste süsteem HIV-positiivsete käsitluses. Ka siin on väga lihtne lisada C-viiruse test.“

Eestis on tema kinnitusel võimalik aastaks 2030 C-hepatiit likvideerida. „Viirusevastane ravi väldib viiruse ülekannet, tsirroosi ja maksarakkvähi teket, päästab elusid ja on riigile rahaliselt tulus,“ loetles Salupere selle plusse. „Ka iga arsti panus on selles protsessis oluline, kuna kõik haiged on vaja üles leida.„