COVID-kriis on hoo sisse andnud mitmetele pikalt vindunud digilahendustele ning e-teenuste olulisuse suurem tähtsustamine Euroopa Liidu tasandil loob täiendavaid võimalusi, kirjutab Kalle Killar, sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler.
- Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.
Optimistliku inimesena leian ma, et COVID-kriis on olnud meile kindlasti võimaluste looja. Miks ma seda arvan? Üle maailma on koroonaepideemia toonud välja vajaduse omada head informatsiooni ning toimivaid e-teenuseid, et ohjata kriisi ning tagada ühiskonna võimalikult sujuv toimimine ka probleemolukorras. Edukad on selles kriisis olnud riigid, kellel on vajalik andmestik olemas, et pakkuda tuge otsustajatele (poliitikud, tervishoiuasutuste juhid, kriisijuhid jne) ning tagada e-kanalite (kaugteenused, e-kool, e-notar, e-tervis jne) kaudu vajalike teenuste kättesaadavus riigi elanikele. Me võime ennast küll kritiseerida, kuid tegelikult meie elu ei seiskunud.
Seotud lood
11. oktoobril on viimane tööpäev Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse (TEHIK) direktoril Katrin Reinholdil, kes juhtis asutuse tööd ligi viis aastat.
Sel kolmapäeval kohtusid tervisevaldkonna innovatsiooni eestvedajad ja eksperdid kärajatel, et üheskoos arutleda selle üle, mis suunas liigub Eesti e-tervis kümne aasta perspektiivis, kuidas arendada e-tervist nii, et kõik osapooled oleksid kaasatud ja milline roll on selles kõiges riigil ning milline ettevõtetel.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!