Ensüüm nattokinaasi kasutamine apteekrite töös

Häirivast statistikast lähtuvalt püüavad teadlased koostöös teiste tervishoiuspetsialistidega pidevalt leida vastust küsimusele, mis tagaks pika eluea ja terve vereringesüsteemi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on Jaapani elanike oodatav eluiga - 83,7 eluaastat - maailma pikim, edestades oluliselt teisi arenenud riike! Juba 1987. aastal avastati Jaapani traditsioonilises roas, nattos, toimeaine nattokinaas, mis annab alust küsida, kas Jaapani elanikkonna pikaealisuse üks saladusi võib peituda väikeses valges oas?

Inimese süda pumpab pidevalt verd arterites, veenides ja kapillaarides. Erinevate kahjulike tegurite mõjul võivad veresoontesse tekkida valendikku ahendavad ja vere normaalset voolamist takistavad trombid. See võib põhjustada toitainete ja hapniku puudust organites või häirida jääkainete eliminatsiooni, soodustades organite funktsioonihäire kujunemist.

Trombide teket võib põhjustada ateroskleroos, mille tõttu tekivad südame, aju, perifeersete arterite või aordi sisepinnale lipiidinaastud. Reeglina avalduvad kliinilised sümptomid siis, kui naast on ahendanud valendikku umbes 70-80%. Näiteks võib pärgarteri ahenemisel tekkida valu rinnus ehk stenokardia, jalaarterite ahenemisel klaudikatsioon ehk vahelduv lonkamine.

Reeglina progresseerub ateroskleroos aeglaselt, kuid aterosklerootilise protsessi edenedes võib naast rebeneda ja rebendi kohale moodustub tromb. See võib põhjustada inimesele olulise arteri valendiku sulgumise, mille tagajärjel võib kujuneda äge eluohtlik seisund. Sõltuvalt sulgunud arterist võib tekkida näiteks südamelihase- või ajuinfarkt.

Ateroskleroosi arengut soodustavad arterite sisemise kihi ehk endoteeli funktsioonihäired, mida omakorda põhjustavad mitmed tegurid, nt diabeet, suitsetamine, kõrge vererõhk ja hüperkolesteroleemia. Aterosklerootiliste naastude teket võib soodustada ka krooniline põletik: C-reaktiivse valgu taseme tõus, leukotsüütide aktivatsioon, teatud tsütokiinid ja geneetilised tegurid.

Tromboos võib tekkida ka veenides, näiteks jala süvaveenitromboos, kopsuarteri trombemboolia, ka pindmiste jalaveenide tromboflebiit. Venoosse tromboosi kujunemine põhineb Virchowi triaadil: aeglustunud verevool, endoteeli kahjustus ja suurenenud vere hüübivus. Ühes 2006. aasta teadustöös uuriti seosed erinevate riskitegurite ja veenitromboosi vahel.

Leiti, et pikaajaline jäsemete immobilisatsioon viimase kuu jooksul, haiglaravi, kaasuv onkoloogiline haigus, infektsioon või kirurgiline ravi (eriti ortopeediline, suurte veresoonte, neurokirurgilised ja onkoloogilised operatsioonid) viimase kolme kuu jooksul on olulised tromboosi riskitegurid. Riski suurendavad veel rasedus, ulatuslikud traumad, ravimid (nt kombineeritud pillid, testosteroon, tamoksifeen, glükokortikoidid), pikaajaline istumine, suitsetamine, ülekaalulisus, mitmed neeru-, maksa- ja seedetrakti haigused.

Nii veenides kui ka arterites tekkivate trombide põhja moodustavad fibriinikiud. Veresoonte seina kahjustus aktiveerib nii sisemised (veresoone valendiku sisesed) kui ka välised (ümbritsevates kudedes) hüübimissüsteemid, mis erinevad üksteisest hüübimisfaktorite poolest. Kesksel kohal hüübimisprotsessis on fibrinogeeni muutmine fibriini monomeeriks trombiini toimel. Selle kiud moodustavad võrgustiku, mis „püüavad kinni“ neisse sattunud vererakud, moodustades trombi (joonis 1).

Fibrinogeen, mida nimetatakse ka hüübimisfaktor I-ks, on glükoproteiin. Selle kontsentratsioon veres on kõrgem kui teistel hüübimisfaktoritel. Fibriini tootmine suureneb koos vanusega, seda soodustavad ka rasvumine, suitsetamine, infektsioonid. Trombide moodustumisele vastupidine protsess on fibrinolüüs.

Need kaks süsteemi peavad olema tasakaalus. Fibrinogeeni häired võivad olla kas kaasasündinud või omandatud ning need jagunevad kontsentratsiooni (nt afibrinogeenia) või funktsiooni (düsfibrogeneemia) häireteks.

Mitmed teadlased on seisukohal, et jaapanlaste pikaealisuse ja hea tervise saladus võib tõepoolest peituda väikestes valgetes ubades. Jaapanis toodeti ja tarbiti traditsioonilist taimset natto juustu juba mitu tuhat aastat tagasi. Tavaliselt hommikusöögiks sobiv natto on valmistatud spetsiaalselt fermenteeritud väiksematest sojaubadest, mida kääritatakse Bacillus subtilis natto bakteritega. Varasemalt keerasid jaapanlased aurutatud natto oad lihtsalt riisikõrte sisse. Just looduses levisid need bakterid loomulikul moel.

Tänapäeval toodetakse natto juustu Jaapanis tööstuslikult ubade kääritamisel spetsiaalsetes reaktorites, millele on lisatud hoolikalt valitud bakteritüvesid (jaapani keeles natto-kin). 1987. aastal näitas Hiroyuki Sumi koos kolleegidega, et natto sisaldab olulises hulgas spetsiifilist ensüümi nattokinaas, mida peeti oluliseks jaapanlaste hea tervise ja pikaealisuse tagamisel.

On tõestatud, et ubade kääritamise käigus looduslikult tekkiv ensüüm nattokinaas avaldab positiivset mõju veresoontele ja vereringele. 2008. aastal läbi viidud platseebo-kontroll uuringus selgus, et nattokinaas võib langetada arteriaalset vererõhku. Nattokinaas parandab ka verevoolu, vähendades selle viskoossust ja erütrotsüütide agregatsiooni, pärssides endoteeli adhesiooni ja aidates vältida ateroskleroosi kujunemist.

Looduslikul ensüümil nattokinaasil on tugev fibrinolüütiline toime, mis aitab vähendada trombide teket. Verehüübimine organismis on tagatud mitme ensüümi poolt, kuid trombide lahustamise eest vastutab põhiliselt plasmiin. Nattokinaasil on plasmiiniga sarnane toime: see lõhustab efektiivselt fibriinikiude trombis, pärsib uute trombide teket, vähendab fibriini kogunemist organitesse, pärsib trombotsüütide agregatsiooni.

Nendele toimetele viidati juba 2009. aastal Taiwani teadlaste poolt läbi viidud prospektiivses teadusuuringus. Uuritavaid raviti suukaudse nattokinaasi preparaadiga, seejärel uuriti nende mõju fibrinogeenile ning hüübimisfaktoritele VII ja VIII. Leiti, et nattotinaas vähendas nende hüübimisfaktorite taset veres.

Organismi vananedes vabaneb vähem fibrinolüüsis osalevaid aineid. Ensüüm nattokinaas osaleb fibrinolüüsi protsessis, tugevdades füsioloogilisi trombide lagundamise mehhanisme. Nattokinaas vähendab trombide teket, aeglustab tekkinud trombide kasvu ja vähendab aterosklerootiliste naastude tromboosi riski. Katseloomadel (rottidel) leiti, et nattokinaasi fibrinolüütiline aktiivsus oli kuni neli korda tugevam kui plasminogeenil.

Suurenenud vere hüübivust võib käsitleda südame-veresoonkonna haiguste riskitegurina. Arvatakse, et suurenenud vere hüübimine soodustab ateroskleroosi. Sel juhul võib nattokinaas ennetada või pidurdada juba kujunenud südame-veresoonkonna haiguste progressiooni. Y. Suzuki uuris nattokinaasi mõju arteriseina kleepuvusomadustele ja leidis, et võrreldes platseeborühmaga vähendasid nattokinaasi mõõdukad annused endoteeli adhesiooni, trombi suurust ja selle adhesiooni tugevust veresoonte seintega ning endoteeli kahjustust.

Nattokinaasi toime on mitmekülgne: on leitud, et see vähendab endoteeli adhesiooni ja pärsib tromboosi teket, aidates vähendada ka isheemiliste kahjustuskollete suurust.

Üks teadusuuring nattokinaasi positiivsest mõjust kardiovaskulaarsüsteemile on tehtud ka Leedus. 2014. aastal Leedu terviseteaduste ülikoolis tehtud uurimistöö käigus manustati uuritavatele NatAspin H, et hinnata nattokinaasi fibrinolüütilist toimet. Selgus, et nattokinaas vähendas kuue kuu jooksul 33% võrra trombolüüsi pärssiva 1. tüüpi plasminogeeni aktivaatori (PAI-1) taset veres, avaldades samuti positiivset mõju kolesterooli metabolismile: vähenes üldkolesterooli, MTL-C, triglütseriidide tase.

Uurijad järeldasid, et kuue kuu möödudes vähenes PAI-1 kontsentratsioon vereplasmas oluliselt kõigil uuritavatel. Kõrvaltoimed teistele (neerud, maks) organsüsteemidele ei tuvastatud.

Eesti turul saada olev toode NatAspin H ei sisalda ainult ensüümi nattokinaas, vaid ka teist olulist koostisosa - hüdroksütürosooli, mille hulk ühes kapslis vastab ühele liitrile oliiviõlile. Hüdroksütürosool on polüfenool, mis on oliiviõli üheks väärtuslikumaks koostisosaks ja sel on antioksüdantsed omadused. Madala aktiivsusega põletik ja oksüdatiivne stress on olulised tegurid ateroskleroosi kujunemisel.

On tõestatud, et lisandina tarvitatavad antioksüdandid suudavad hoida ära või pidurdavad ateroskleroosi teket ja seetõttu on hüdroksütürosoolil koos nattokinaasiga veelgi tugevam kardiovaskulaarseid haigusi ennetav toime. Seda tõestas ka Leedu tervishoiuteaduste ülikooli teadlaste tehtud uuring, mille kohaselt on NatAspinil tromboosi- ja ateroskleroosi vastane toime, parandades kolesterooli metabolismi ja tõstes fibrinolüütilist aktiivsust.

NatAspin H kasutamise eesmärk on täiendada toitumist natto ubadest pärineva nattokinaasiga. NatAspin H kasutamisele võib mõelda patsientidel, keda vaevavad vereringeprobleemid, näiteks suurenenud risk trombide tekkeks, nagu kroonilised aterosklerootilised (südame, aju, perifeersete arterite) haigused, arütmiad, diabeet, arteriaalne hüpertensioon. Seda võib soovitada ka kõigile venoosse trombemboolia riskiga inimestele, näiteks pikaajalist jäsemete immobilisatsiooni vajavad patsiendid, kaasuva onkoloogilise haiguse korral ja samuti naistele, kes tarvitavad suukaudseid kombineeritud rasestumisvastaseid vahendeid.

NatAspin H on suurepärane valik pikalt istumisega reisidel või veenilaienditega patsientidele. NatAspin H omab loomulikku trombe lõhustavat toimet, veresoonte seina adhesiivseid omadusi vähendavat ja vere hüübimist pärssivat toimet, toetab vereringet ning aitab ennetada või pidurdada ateroskleroosi. Tegemist on toidulisandiga, mis on ohutu, hästi talutav ja sellel puuduvad olulised kõrvalmõjud.

NatAspin H kasutamisele võib mõelda, kui patsiendile on konventsionaalsed antitrombootilised ravimid mingil põhjusel vastunäidustatud või ei sobi need muul põhjusel.

dr Vytenė Menkevičienė

1.Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Surmapõhjused 2020.

2.Global Health Observatory (GHO) data, 2016. http://gamapserver.who.int/gho/interactive_charts/mbd/life_expectancy/atlas.html (2018-02-05).

NatAspin H on ainus standardiseeritud ensüüm nattokinaasi ja hüdroksütürosooli kombinatsioon Eesti apteekides vereringehäirete ja trombide tekke riskiga patsientide toitumise reguleerimiseks.

NatAspin H koostis:

3000 FV (fibriini ühik) nattokinaasi, mis on eraldatud fermenteeritud sojaubadest. 6 mg hüdroksütürosooli, mis on ekstraheeritud oliivide ekstraktist. Ainult 1 kapsel päevas. Oluline on mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik elustiil.

Eesti apteekides on ainuke nattokinaasi ensüümiga toode NatAspin H, milles on 100 mg standardiseeritud nattokinaasi ensüümi 2000 fibriiniühikuga ja 60 mg oliivi ekstrakti (Oliivivilja ekstrakt).“

Ensüüm nattokinaas on teadlaste huviorbiidis olnud mitu aastakümmet. Teadaolevalt esimene kliiniline uuring avaldati aastal 1990 ja selle autorid suutsid edukalt näidata nattokinaasi fibrinolüütilisi omadusi. Uuringuid nattokinaasi soodsatest kardiovaskulaarsetest toimetest on publitseeritud ka mainekas teadusajakirjas Nature, milles avaldatud artiklid kätkesid endas informatsiooni nii nattokinaasi antihüpertensiivse kui ka trombolüütilise ja hüübimist pärssiva toime kohta.

Muuhulgas on leitud, et nattokinaasil on lipiidide taset langetav, ateroskleroosi progressiooni pidurdav ning lipiidnaastude suurust vähendav toime. Ühes uurimuses on tõestatud ka nattokinaasi neuroprotektiivne toime ägeda isheemilise ajuinsuldi korral, mille tõenäoliseks mehhanismiks pidasid autorid nii trombotsüütide agregatsiooni ja rakkude apoptoosi pidurdavat toimet kui ka võimet laiendada veresooni. Eelnevaid kasulikke mõjusid arvesse võttes on julgemad autorid viidanud nattokinaasile kui võimalikule uue põlvkonna imeravimile südame- ja veresoonkonna haiguste preventsioonis ja pikaajalises ravis.

Publitseeritud teadustööde piiravaks teguriks on väikesed uuringupopulatsioonid ning uuringud on enamjaolt läbi viidud asiaatide seas, mis piirab võimalusi tulemuste üldistamiseks. Analoogseid uuringutulemusi on siiski saadud näiteks ka üksikutes Ameerika Ühendriikides läbi viidud teadustöödes. Kuigi senistes uuringutes ohutu ja hästi talutav, on enne nattokinaasi süstemaatilisemat soovitamist ja kasutamisele võtmist vajalik veenduda selle potentsiaalsetes koosmõjudes teiste ravimitega (näiteks antikoagulantide ja -agregantidega) ning selgitada välja ka võimalikud vastunäidustused.

Oluline on mõista, et haiguste preventsioonile ja ravile saab läheneda üksnes terviklikult. See tähendab, et isegi imetableti olemasolu ei vabasta teistele südame- ja veresoonkonna haiguste riskiteguritele tähelepanu pööramisest. Euroopa Kardioloogide Seltsi kardiovaskulaarsete haiguste preventsiooni ravijuhis mainib funktsionaalsete toitude/toidulisandite olulisust kardiovaskulaarse riski maandamisel, mistõttu võiks ka nattokinaas omada rolli kardiovaskulaarsete haiguste preventsioonis kuni mõõduka riskiga inimestel.

Eelnevalt teadaoleva südame-veresoonkonna haigusega isikud peaksid aga kindlasti järgima raviarsti antud tõenduspõhiseid ravisoovitusi ning soovi korral kasutada toidulisandeid kooskõlastama nende sobivuse raviskeemiga.

1.Institute of Hygiene Health Information Center. Causes of death. 2016 m. Vilnius, 2017, 193 p.

2.Global Health Observatory (GHO) data, 2016. http://gamapserver.who.int/gho/interactive_charts/mbd/life_expectancy/atlas.html (2018-02-05).

3.White RH, Zhou H, Romano PS. Incidence of symptomatic venous thromboembolism after different elective or urgent surgical procedures. Thromb Haemost. 2003;90(3):446.

4.Spencer FA, Emery C, Lessard D, Anderson F, Emani S, Aragam J, Becker RC, Goldberg RJ. The Worcester Venous Thromboembolism study: a population-based study of the clinical epidemiology of venous thromboembolism. J Gen Intern Med. 2006;21(7):722.

5.de Moerloose P, Casini A, Neerman-Arbez M. Congenital fibrinogen disorders: an update. Semin Thromb Hemost. 2013;39(6):585. Epub 2013 Jul 12.

6.Sumi, H., Hamada, H., Tsushima, H., Mihara, H., Muraki, H. A novel fibrinolytic enzyme (nattokinase) in the vegetable cheese natto: A typical and popular soybean food in the Japanese diet. Experientia 43(10):1110–1111, 1987.

7.Chien-Hsun Hsiaa, Ming-Ching Shenb, Jen-Shiou Linc, Yao-Ke Wend, Kai-Lin Hwange et al. Nattokinase decreases plasma levels of fibrinogen, factor VII, and factor VIII in human subjects. Nutrition Research 29 (2009) 190–196

8.Milner M., Makise K. Natto and its active ingredient nattokinase. A potent safe thrombotic agent. Alternative and Complementary therapies. 2002.

9.Urano T, Ihara H, Umemura K, Suzuki Y, Oike M, Akita S, et al. The profibrinolytic enzyme subtilisin NAT purified from Bacillus subtilis Cleaves and inactivates plasminogen activator inhibitor type 1. J Biol Chem 2001;276:24690-6.

10.Kannel WB. Overview of hemostatic factors involved in atherosclerotic cardiovascular disease. Lipids 2005;40:1215-20.

11.Thögersen AM, Jansson JH, et al. High plasminogen activator inhibitor and tissue plasminogen activator levels in plasma precede a first acute myocardial infarction in both men and women: evidence for the fibrinolytic system as an independent primary risk factor. Circulation. 1998 Nov 24; 98 (21): 2241 – 7.

12.Suzuki Y, Kondo K, Matsumoto Y, et al. Dietary supplementation of fermented soybean, natto, suppresses intimal thickening and modulates the lysis of mural thrombi after endothelial injury in rat femoral artery. Life Sci. 2003 Jul 25; 73(10): 1289 – 98.

13.Ja-Young Jang, Tae-Su Kim, et al. Nattokinase improves blood flow by inhibiting platelet aggregation and thrombus formation. Lab Anim Res. 2013 Dec; 29(4): 221 – 225.

14.V. Tatarūnas. Clinical Pharmacogenomics Study: Study of Nataspin H in Patients with Ischemic Heart Disease. Internistas 2014.8(145).

15.Steinberg D, Parthasarathy S, Carew TE, Khoo JC, Witztum JL. Beyond cholesterol. Modifications of low-density lipoprotein that increase its atherogenicity. N Engl J Med. 1989;320(14):915.