Psühholoog: lapsepõlvetraumad on suur risk sõltuvuste tekkimiseks edasises elus

Uuringud näitavad, et lapsepõlves saadud traumad mängivad sõltuvuste kujunemisel võtmerolli. USA teadlase Vincent Felitti uuringute tulemusena selgus, et neil, kes kogesid lapsepõlves füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist, hooletusse jätmist või kasvasid üles ebastabiilses peres, oli oluliselt suurem tõenäosus hilisemas elus sõltuvusse sattuda. Felitti uuringu põhjal loodi ACE (Adverse Childhood Experiences) süsteem, mis mõõdab lapsepõlvetraumade mõju hilisemale tervisele.

Selgus, et nelja või enama ACE-kogemusega inimestel on 12 korda suurem enesetapurisk, seitse korda suurem alkoholisõltuvuse oht ja kümme korda suurem narkosõltuvuse risk. Samuti leiti, et neil on kaks korda suurem tõenäosus hakata suitsetama ning 390% suurem risk haigestuda obstruktiivsesse kopsuhaigusesse.

See näitab, et lapsepõlvetraumadel on pikaajaline mõju vaimsele ja füüsilisele tervisele. Juba teismelisena hakkab laps eksperimenteerima erinevate ainetega. Neil lastel võib olla ärevushäireid ja probleeme sotsialiseerumisega. Kestev stress mõjutab immuunsüsteemi, mis omakorda suurendab võimalust haigestuda autoimmuunhaigustesse, näiteks vähk. Nad võivad leida lohutust ülesöömises, alkoholismis, tubakas, seksisõltuvuses, aga ka üle sportimises või ka ületöötamises.

Kui ühes skaala servas on näiteks tüüpkujutelma kohaselt sigaret ja teises vähk, leiame kindlasti mingi seose, aga sellele skaalale tuleks lisada ka halvad lapsepõlvekogemused. Meditsiinis pole üksnes lihtsad lineaarsed põhjuslikud seosed, vaid palju tegureid, neist üks olulisemaid on negatiivne stress.

Nikotiinitoodete tarvitamisel pole sotsiaalseid tagajärgi, sellal kui marihuaanal, alkoholil ja paljudel teistel sõltuvusainetel on need kaheldamatult. Käisin just USAs ühel konverentsil, kus räägiti muuhulgas sellest, kuidas nad on suutnud vähendada suitsetajate hulka. Ütlesin ameeriklastele: “Hea küll, te olete vähendanud suitsetamist, aga samal ajal on mitu osariiki legaliseerinud marihuaana – te asendate ühe sõltuvsaine teise, palju hullemaga.“ Ka Euroopa – näiteks Saksamaa – liigub kanepi tarvitamise legaliseerimise suunas.

Alkoholi tekitatav kahju on märksa suurem ja taastumine osaline, marihuaanal aga maksimaalne ja taastumatu. Olen sõltlastega töötanud ning 20 aastat joonud alkohooliku ajusüsteem on kahjustunud – tal on mäluprobleemid. Marihuaana puhul olen kohanud paar aastat suitsetanud noort, kelle aju oli sedavõrd kahjustunud, et ta ei suutnud isegi leida koridoris enda toa ust. Ja nüüd siis on mitmed riigid võtnud eesmärgiks suitsetamise keelustamise, et avada uks marihuaanale.

USA Sõltuvushäirete Instituudi (NIDA) direktor, psühhiaater Nora Volkow ütles mõne aasta eest, et ehkki ühiskond on eesmärgiks seadnud n-ö täieliku puhtuse erinevatest sõltuvustest, on see väga keeruline eesmärk ja vaid väga väike osa saab sellega kohe hakkama. Sestap tuleb kaaluda ka teisi variante – näiteks narkootikumide puhul leida ravivõimalusi, mis aitaksid vältida suures koguses tarbimist, et vähendada üledoosi või surma riski. Suitsetajatele, kes ei suuda loobuda, on selleks suitsuvabad alternatiivid. Näiteks on USA toidu- ja ravimiamet (FDA) tänavu jaanuaris autoriseerinud, et nikotiinipatjadel on kahjulike koostisosade kogus väiksem kui sigarettidel, mistõttu on nende hinnangul kõnealustel toodetel väiksem vähktõve ja muude tõsiste tervisehäirete oht. Samas endiselt kehtib FDA kinnitusel hoiatus, et need on kahjulikud, eriti noortele. USAs on need tooted keelatud alla 21aastastele ja soovitatakse ka reklaamidel kasutada vähemalt 35aastaseid näitlejaid.

Praegu keskendubki NIDA kliinilistele katsetele leidmaks ravimeetodeid, mis on kasulikud hoolimata sellest, et inimene ei suuda täielikult loobuda.

Ühendriikides on veel üks üsna kaugesse ajalukku ulatuv programm, mis on olnud üllatavalt tõhus – sõltlased käivad iga päev teraapias, neile tehakse analüüse ja kui nikotiini organismis pole, antakse neile raha.

Alustati mäletamist mööda juba 1970. aastal, kui sellise stiimuliga püüti suitsetamisest võõrutada rasedaid naisi. Tulemused olid väga head – enamik loobus. Joe Bideni administratsioon algatas uuesti sarnase programmi kokaiini- ja amfetamiinisõltlastele, see käib praegu Californias ja esialgsed tulemused on samuti head. Nad saavad iga päev tšekke 10–26 dollari väärtuses. Näete siis – raha võib olla võimsam kui narkootikum! Rahaliste stiimulitega juhtimine on seni parim suitsetamisest loobumise meetod, iseasi, kas valitsused soovivad sellesse panustada.

Muidugi on veel ravimid. Paraku näitab statistika, et neid ravimeid kognitiiv-käitumisteraapiaga kombineerides püsib vähemalt 12 kuud nikotiinist priina ainult 24 protsenti sõltlastest.

Kes on Liudas Vincentas Sinkevičius?