Uuring SMist ajendab lõhkuma riigi silotorne

Tegemist on esimese sellelaadse analüüsiga, kus kaasati kõiki selle diagnoosiga patsiente Eestis ning võeti arvesse ühtlasi ka kõik tänase süsteemiga kaasnevad kulud. Eestis elab hinnanguliselt 1500 SM diagnoosiga inimest.

Raporti andis välja Roche Eesti OÜ koostöös Eesti Statistikaameti, Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi ja Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liiduga.

Ilmnes, et paljudes teistes Euroopa riikides, k.a meie naabrite juures Lätis ja Leedus, kohaldatakse patsientidele esimese või teise valikuna tõhusaid uusi kõrge efektiivsusega ravimeid (HE), aga Eestis on need alles kolmandas valikus teatavate kriteeriumite täitumisel. Kõrge efektiivsusega ravimeid saab esimese ravivalikuna kasutada näiteks Austrias, Taanis, Belgias, Soomes ning nn „uutest” Euroopa Liidu riikidest Rumeenias, Tšehhis ja Slovakkias. Teise ravivalikuna on võimalus selliseid ravimeid kasutada meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus, aga ka Ungaris, Horvaatias, Sloveenias ja Poolas.

On oluline märkida, et esimeste HE ravimite rahastamist tuli Eestis oodata aastaid. Näiteks natalizumab registreeriti Euroopa Liidus aastal 2006 ja rahastati Eestis 2013 ehk seitse aastat hiljem, fingolimood vastavalt 2011 ja 2014 ehk kolm aastat hiljem.

Värskelt valminud sclerosis multiplexi haiguskoormuse ja mõjude uuringu kohaselt saaks Eesti riik hoida aastas kokku ligikaudu 3,2 miljoni euro sotsiaalkuludelt, nagu töötu- ja puudetoetused ja hoiaks kokku kuludelt meditsiinisektoris, kui patsiendid saaksid tõhusaimat ravi esimesel võimalusel.

Tegemist on raske haigusega ja seetõttu on haiguskoormuse kulud märkimisväärsed. Enam kui 70 protsendil sclerosis multiplexi patsientidest on välja kujunenud puue või töövõimekadu või mõlemad. Sealjuures ligi kolmandikul patsientidest tuvastati töövõimekadu ja enam kui 20 protsendil puue juba esimese aasta jooksul pärast diagnoosi saamist.

Paljudel hulgiskleroosi haigestunud patsientidel tekib puue, kui nad ei saa mõistliku aja jooksul pärast diagnoosimist piisavalt efektiivset ravi. Samas tõi uuring välja, et parim saadaolev ehk kõrge efektiivsusega ravi võimaldaks rohkematel inimestel töötamist jätkata ja panustada ühiskonda maksumaksjana, mitte abisaajana.

Uuring tõdes, et tervisekassa ees on täna valik, kas teha täiendav investeering kõrge efektiivsusega ravisse või jätta see tegemata ja jätkata senise lähenemisega, mille kohaselt ligi ¾ patsientidest on varem või hiljem paratamatult puude ja/või töövõimekaoga.

Eestis saab tõhusaimat ravi patsientidele määrata alles kolmanda ravivalikuna ja seda saab kasutada juhul, kui inimesel on olnud kaks ägenemist aasta jooksul – nad on kasutanud kahte vähem efektiivset ravimit ning ägenemised jätkuvad sellele vaatamata. Uuringu kohaselt annaks kõrge efektiivsusega ravimi kasutamine muudelt sotsiaalkuludelt kokkuhoidu, mis moodustab kuni 40% kallima ravimi maksumusest.

Konkreetsemalt rahasse arvutatuna maksab tõhusaima ravi aastane kuur patsiendi kohta 16 244 eurot, samas jääks riigil kulutamata üle 6300 euro töövõime- ja puudehüvitistele, abivahenditele, soodusravimitele, arstikuludele, KOVide pakutavatele teenustele jne.

Uuring osundab, et tehes kõrgeima efektiivsusega ravi kättesaadavaks näiteks 500 patsiendile, oleks aastane kulu 8,1 mln eurot. Samas säästaks riik töötukassa kulutustelt ligi 280 000 eurot, riiklikelt sotsiaaltoetustelt üle 250 000 euro, tervishoiuteenustelt ligi 175 000 eurot, puude ja töövõimekaoga seotud toetustelt ja soodustustelt üle 450 000 euro, retseptiravimitelt ligi miljon eurot ning kokkuhoid tekiks veel mitmest teisest eelarvest – kokku ligi 3,2 miljonit eurot aastas. Tähtis on mõista, et kiirem parima ravimi kasutamine annab SM diagnoosiga inimestele ja nende lähedastele võimaluse elada täisväärtuslikumat elu, ennast teostada, käia tööl ning maksta makse.

Uuringu analüüs näitas, et puude ja töövõimekao välja kujunemise seisukohalt näitas HE ravi kasutamine häid tulemusi: patsientidest, kellel ei olnud HE ravi alguse ajaks puuet ja/või töövõimekadu tekkinud, ei tekkinud ligi 90% patsientidest seda ka hiljem.

Teine fakt, mis selgus uuringust: esimese kahe aasta jooksul pärast SMi diagnoosi saamist HE ravi saanud patsientide hulgas ei olnud ühtegi, kelle eest oleks makstud hooldajatoetust, mis viitab suutlikkusele iseseisvalt toime tulla.

Enne uuringu algust said uuringu läbiviijad kooskõlastuse TAI inimuuringute eetikakomiteelt. Uuringu läbiviimisel lähtuti TAIEK otsustest nr 777 ning 967. Andmete edastamine riigiasutuste vahel ning riigiasutuste ja Roche Eesti OÜ vahel toimus krüpteeritult e-kirja teel. Uuringu läbiviimine algas pärast eetikakomiteelt loa saamist augustis 2021. Uuring lõppes juulis 2023.

Esmakordselt Roche Eesti eestvedamisel Eestis läbi viidud uuring sclerosis multiplexi patsientide ravi ja ravikulude kohta tõi esile vajaduse toetada innovatsiooni selle haiguse ravis, mis võidaks oluliselt rohkem patsiente tavaelule tagasi.

Järgneb intervjuu ühe uuringu juhi, Roche Eesti tervishoiu innovatsiooni ja avalike suhete üksuse juhi Mart Vainuga.

Uuringus kasutatakse kõrgema efektiivsusega ravimite puhul terminit HE – mis see täpsemalt tähendab – mis toimeaineid on silmas peetud?

Kõrge efektiivsusega ravimitest on Eestis rahastatud natalizumab alates 2013, fingolimood al 2014, alemtuzumab al 2015, okrelizumab al 2019, kladribiin al 2019, ofatumumab al 2022.

SM uuring on unikaalne ja esmakordne eelkõige seetõttu, et vaatas innovatiivsete ravimite kulu-tulu suhet laiemalt kui ainult tervishoius. Tihti on nii, et tegematajätmine või puudulik tegevus tervishoius toob endaga patsiendi tervise halvenemise tõttu tagajärjena kaasa kulude kasvu töö- ja sotsiaalsektoris. Vastavaid kulusid kandvad asutused (tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, kohalikud omavalitsused, jt) jälgivad igaüks ainult oma eelarvet, kuid terviseprobleemiga inimene (nt on haiguse tõttu puue välja arenenud) käib asutusest asutusse ja tarbib neid teenuseid/toetuseid/hüvitisi, mida ta saab ja vajab.

Täna ei jälgi mitte keegi aga tervikpilti ega analüüsi, kas võib olla oleks olnud nii rahaliselt kui ka patsiendi elukvaliteedi perspektiivist mõistlikum teha alguses kulukam, kuid paremat tulemust toov investeering ning vältida inimese puude väljaarenemist (võrreldes pikaajaliselt tagajärgede kompenseerimisega). Puude väljakujunemise vältimine tähendab sageli ka võimekust tööturul jätkaga ning nii endale kui riigile tulu tuua.

See on tegelikult suurem küsimus, mis ei puuduta ainult ravimeid, vaid laiemalt innovatiivseid sekkumisi.

Kokkuvõtvalt oli uuringu väärtus SM puhul kõigi tegelike kulude ja tulude väljaselgitamine kahe eri sekkumise puhul (HE ravi esimese ravivalikuna vs kolmanda valikuna).

Järgmiste sammudena on uuringule tuginevalt plaanis initsieerida diskussioon asutustega, keda teema puudutab. Eelkõige tervisekassa, kes peaks tervishoiutehnoloogiate hindamisel arvestama innovatiivse sekkumise kulu-tulu suhet kogu ühiskonnale, mitte ainult mõju tervisekassa eelarvele.

Oluline on kaasata ka asutusi, kes SMi tõttu kulusid teevad: tervisekassa, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa, kohalikud omavalitsused, maksu- ja tolliamet, aga ka suurt pilti nägevad koordineerimise ja poliitika kujundamisega tegelevad asutused, nagu sotsiaalministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigikantselei.

Lisaks on tervisekassa hindamas võimalusi teha kõrge efektiivsusega ravi patsientidele paremini kättesaadavaks. Oluline on tervisekassat selles protsessis toetada.

Hetkel on Roche koostöös tervisekassa, sotsiaalministeeriumi, Pfizeri, MSD, Astra Zeneca ja Connected Health klastriga tegemas pingutusi, et kaardistada kopsuvähi patsiendi raviteekond ning leida tuvastatud kitsaskohtadele lahendusi.

Seega hetkel puudub ressurss uue teekonna kaardistamiseks ette võtta. SM valdkonnas on prioriteediks jõuda olukorrani, kus patsiendid saavad õigel ajal neile vajalikku ravi ning tervisekassa hakkab süsteemselt arvestama uue sekkumise kulu ühiskonnale, mitte kitsalt enda eelarvele. Seda lähenemist ellu viies aitame kaasa nii objektiivse pildi loomisele kui ka teadmuspõhisele otsustamisele, mis mitmes riiklikus dokumendis kesksele kohale seatud.

2023. aastal oli HE ravi saajaid umbes 260 patsienti.

Kindlat põhjust ei osanud erinevad uuringusse kaasatud osapooled nimetada. Võimalike põhjustena toodi välja seda, et osa arste võib olla diagnoosi liiga kergekäeliselt andnud, soovides aidata kaasa patsiendi toimetulekule. Teisena toodi välja, et osad patsiendid võivad olla oma haigusprogressiooniga leppinud ega soovi ravi omal valikul. Üks hulk patsiente on kindlasti ka selliseid, kellel on küll diagnoos korrektselt määratud, kuid kelle seisund on stabiilne ning nad ei vajagi ravi. Siiski on toodud põhjendused oletuslikud ning vajaks täpsemalt selgitamist, miks arvestatav osa SM diagnoosiga isikutest ravi ei saa.

Jah, kindlasti on. Diagnoosimine on paranenud. 2017. aastal võeti vastu uued SM diagnoosimise kriteeriumid, mis võimaldavad diagnoosida SM varakult ja täpselt ning määrata diagnoosimiseks vajalikke uuringuid.

Vt vastus järgmisele küsimusele.

Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts esitas 2023 novembri lõpus taotluse ocrelizumabi teenuse kriteeriumite muutmise kohta. Taotlust menetletakse tervisekassa poolt.

Vastavalt taotluste menetlemise ajakavale peaks perioodil 7.02-8.03 toimuma patsientide esindusorganisatsioonide seisukohtade esitamine.

Siiski tuleb märkida, et kladribiin kui üks HE ravimitest on rahastatud alates 1.01.2024. Kuna tegemist on tabletiga, siis esitati sellele ravimile soodusravimi taotlus 2023 kevadel. Menetlusprotsess soodusravimitel on erinev tervishoiuteenuse taotlusest.

Hetkeseisuga teistele HE ravimitele rahastamiskriteeriumite muutmiseks taotlusi esitatud pole.