Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mari Nelis kaitses doktoritöö
Tartu geneetikud on valmis saanud Euroopa
erinevate populatsioonide geneetilise struktuuri kaardi ning 9. aprillil kaitses
Tartu Ülikooli juures sel teemal doktoritööd populatsioonigeneetik Mari Nelis.
Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute
paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid
umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.
Inimesed oma olemuselt ei muutu, kinnitas
mulle üks Eesti tippjuht. Võib-olla on võimalik arendada-muuta kuskil kümnendiku
ulatuses (kui seda muutust üldse on võimalik kuidagi mõõta), ent inimese võime
teisi inimesi juhtida on kaasasündinud, seda ei saa kunstlikult luua ega
tekitada. "Juhiks sünnitakse," nentis ta.
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on 2010.
aastaks planeeritud 100 000 geenidoonorist praeguseks kokku saanud vaid 40%. Uue
aasta siht on juurde saada 10 000 proovi. 100 000 piirist keegi enam ei räägi ja
ka perearstid on kaotamas huvi geeniproove võtta.
Daisy Volmer kaitseb 8. detsembril Tartus
TÜ farmaatsia instituudis filosoofiadoktori kraadi kaitsmiseks esitatud
väitekirja "Jaemüügiapteekide areng Eestis - avalik ja erialane arvamus
1993-2006“.