Põhja- Eesti Regionaalhaiglal on praegu
käsil kolmed läbirääkimised seoses tervishoiuteenuste ekspordiga Soome ja
Venemaale, rääkis haigla juht Tõnis Allik eile Arengufondi foorumil.
"Me näeme, et võimalusi on Venemaa suunal, kus on head arstid, aga neid on liiga vähe, arvestades vajadust tervishoiuteenuste järele," kõneles Allik. Tema sõnul saavad Soome ja Rootsi suured haiglad üha rohkem Venemaalt patsiente. Maksejõulisi inimesi on seal küll proportsionaalselt vähe, kuid arvuliselt palju ja nad vaatavad palju ringi just välismaa sunnas.
Seotud lood
Et Eesti saaks tulevikus teenida tervishoiu
ekspordilt üks-kaks miljardit krooni aastas tulu, on vaja riiklikku
strateegiat, sh Eesti riigi tugevat kuvandit ja tervishoiuteenuste
ekspordiagentuuri, leidis Arengufondi ekspert Imre Mürk.
Läti teenis mullu tänu meditsiiniturismile viis miljonit eurot ning välismaalastele osutatud teenuse maht kasvas 18 protsenti.
Eraettevõtluse kogemus Eesti tervishoius on
piisavalt suur, et selle baasilt teenuseid eksportida, rääkis Põhja-Eesti
Regionaalhaigla nõukogu esimees Toomas Vilosius. Samas ei kujuta ta ette
mudelit, mille järgi väike Eesti hakkab oma riiklikku tervishoidu
eksportima.
"Ei ole otsest plaani hakata haigekassal
eksporti toetama, sest meil on probleeme selletagi siin sees asjade korras
hoidmisega," leidis haigekassa juht Hannes Danilov eilse Arengufondi
foorumil Tervishoiuteenused 2018.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024