Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Danilov: ei plaani tervishoiu eksporti toetama hakata
"Ei ole otsest plaani hakata haigekassal
eksporti toetama, sest meil on probleeme selletagi siin sees asjade korras
hoidmisega," leidis haigekassa juht Hannes Danilov eilse Arengufondi
foorumil Tervishoiuteenused 2018.
Teenuste eksport on Danilovi hinnangul väga suure tahtejõu ja huvide väljendus. "Saan aru, et see ei ole ainult raha, mille järele teise riiki minnakse, vaid ka eneseteostus," lisas ta.
Tervishoiteenuste ekspordi suurendamine
võib pakkuda Eesti arstidele ja õdedele huvitavat tööd ja lisasissetulekut ning
elanikele meditsiiniteenuste kvaliteedi tõusu, leiab poliitikauuringute keskuse
Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo, kirjutab ERRi uudised.
Et Eesti saaks tulevikus teenida tervishoiu
ekspordilt üks-kaks miljardit krooni aastas tulu, on vaja riiklikku
strateegiat, sh Eesti riigi tugevat kuvandit ja tervishoiuteenuste
ekspordiagentuuri, leidis Arengufondi ekspert Imre Mürk.
Eraettevõtluse kogemus Eesti tervishoius on
piisavalt suur, et selle baasilt teenuseid eksportida, rääkis Põhja-Eesti
Regionaalhaigla nõukogu esimees Toomas Vilosius. Samas ei kujuta ta ette
mudelit, mille järgi väike Eesti hakkab oma riiklikku tervishoidu
eksportima.
Põhja- Eesti Regionaalhaiglal on praegu
käsil kolmed läbirääkimised seoses tervishoiuteenuste ekspordiga Soome ja
Venemaale, rääkis haigla juht Tõnis Allik eile Arengufondi foorumil.