Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ekspert: vaja on luua tervishoiuteenuste ekspordiagentuur
Et Eesti saaks tulevikus teenida tervishoiu
ekspordilt üks-kaks miljardit krooni aastas tulu, on vaja riiklikku
strateegiat, sh Eesti riigi tugevat kuvandit ja tervishoiuteenuste
ekspordiagentuuri, leidis Arengufondi ekspert Imre Mürk.
Mürk tõi mullu neljapäeval toimunud Arengufondi foorumil näite Singapurist, kes on riikliku strateegia ühe kasvuvaldkonnana defineerinud tervishoiuteenused ja vastavalt sellele sektorit toetab. Selle tagajärjel saabub sinna patsiente mitte ainult ümberkaudsetest vaesematest riikidest vaid ka Jaapanist. Seega põhiline erinevus riikide vahel peitub selles, kui proaktiivselt on riik tervishoiu ekspordi arendamisse kaasatud, leidis Mürk.
"Ei ole otsest plaani hakata haigekassal
eksporti toetama, sest meil on probleeme selletagi siin sees asjade korras
hoidmisega," leidis haigekassa juht Hannes Danilov eilse Arengufondi
foorumil Tervishoiuteenused 2018.
Poliitikauuringute keskuse PRAXIS juhatuse
liige Ain Aaviksoo leiab, et kuigi tervishoiuteenuste eksporditulu on praegu
vaid napp 350 miljonit krooni aastas, on seda keskpikas perspektiivis võimalik
tõsta 1-2 miljardi kroonini.
Põhja- Eesti Regionaalhaiglal on praegu
käsil kolmed läbirääkimised seoses tervishoiuteenuste ekspordiga Soome ja
Venemaale, rääkis haigla juht Tõnis Allik eile Arengufondi foorumil.
Eraettevõtluse kogemus Eesti tervishoius on
piisavalt suur, et selle baasilt teenuseid eksportida, rääkis Põhja-Eesti
Regionaalhaigla nõukogu esimees Toomas Vilosius. Samas ei kujuta ta ette
mudelit, mille järgi väike Eesti hakkab oma riiklikku tervishoidu
eksportima.