Möödunud on suvi, mil Eestis töötasid
esimesed abiarstid. Loodetavasti saame sellele kunagi tagasi vaadates öelda, et
see oli Eesti meditsiinile pöördepunktiks.
Nimelt tänu tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusele, mis võeti Riigikogus vastu 16.detsember 2010, töötasid sellel suvel üle Eesti esimesed abiarstid (tärniga märkida alla, kes see abiarst on). Kuigi tol hetkel ei teadnud keegi kuidas täpselt esimene kodumaiste abiarstide suvi möödub, on nüüd aeg teha esimesed kokkuvõtted.
Seotud lood
Tudengite soov on täitunud ja sel suvel
saavad vähemalt neli kursust lõpetanud tulevased arstid esimest korda
abiarstidena tervishoiuasutustesse tööle asuda.
Kui ma 31. mail Tartus oma viienda kursuse
viimase arvestusega ühele poole olin saanud ja Tallinna poole sõitsin, ei olnud
mul veel täpset ettekujutust, milliseks need kaks kuud kujunevad, sest juba 1.
juuni hommikul kell 8 pidin olema valmis proovile panema oma teadmised, oskused
ja julguse.
Mis asi see „abiarstisüsteem“ on?
Seadusemuudatus, mis „seadustab“ selle, mis niigi seaduslik – abiarst on arstiks
õppiv üliõpilane, kes võib töötada haiglas pärisarsti juhendamisel ning
vastutusel – ei ole veel „süsteem“.
Mustamäe Keskuse kõrvale on peagi kerkimas mahukas uus esmatasandi tervisemaja. 6-korruselisse hoonesse on oodatud erinevad terviseteenuste pakkujad alates perearstidest lõpetades erispetsialistide ja vaimse tervise praksistega. Mitmed teenusepakkujad, sh mainekas labor on broneerimislepingud juba sõlminud, kuid ruumi on veel piisavalt kliinikutele, kes soovivad asuda uues hoones mitme linnaosa sõlmpunktis nii auto kui ühistranspordiga hästi ligipääsetavas kohas.