Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elu ja pärilikkuse seosed püstitavad uusi küsimusi
Eerik Lepisk on oma geenid teaduse heaks
loovutanud kaks korda. Esimest korda neli aastat tagasi, mil ta ise otsustas
doonoriks hakata, ning teist korda sel esmaspäeval, mil geenivaramu kutsus teda
kordusuuringule, kirjutab Tartu
Postimees.
Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu saadab selliseid kutseid 2000 senisele doonorile, et alustada uue, kompleksse tööga, milles püütakse aru saada pärilikkusest ja selle seostest keskkonnategurite ja inimese elustiiliga. Kutsed saadetakse nii meestele kui naistele, nii noortele kui vanadele ning kõikjale üle Eesti.
Mullu 50 000 inimese andmed kokku saanud
Tartu ülikooli Eesti geenivaramu astub teadustöös suure sammu edasi ja kutsub
kordusproove andma 2000 inimest üle Eesti, kirjutas ERR-i uudistekülg.
Mõne kuu eest sai Põhja-Eesti Regionaalhaigla ortopeediakeskus uue juhi. Senise juhi doktor Ants Kassi välja vahetanud doktor Aivar Pintsaar lubab nii uut kui ka vana.
Teoreetiliste uuringute asemel on
geneetikas maad võtmas suundumus, kus iga inimene saab tellida endale oma
geenikaardi. Sellelt on näha, kas tal on soodumus suhkruhaigusele, vähile või
mõnele muule pärilikule tervisehädale, räägiti Tartus rahvusvahelisel
geenifoorumil.
Eesti Geenivaramu juht professor Andres
Metspalu sõnul pole enam kaugel aeg, mil geenidoonor ise saab hakata oma
geenikaarti ja sellel olevat informatsiooni oma tervise huvides kasutama,
kirjutab Tartu
Postimees.