Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Praxis: liigesepõletikud koormavad Eesti majandust
Autoimmuunsete liigesepõletike, sh näiteks
reumatoidartriidi, all kannatab ligikaudu 1% Eesti tööealisest elanikkonnast.
Praxise arvutuste kohaselt kaasnes kõnealuste haigustega Eesti ühiskonnale 2010.
aastal 27,2 miljonit euro eest kulu.
Kulust on üle 2/3 seotud töövõimetusega: riik kulutas liigesepõletikega inimeste rahalistele töövõimetushüvitistele kalendriaasta jooksul 4,9 miljonit eurot, kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses. Teenimata jäänud töötasude tõttu jäi riigil saamata 7,3 miljoni euro eest makse.
Konservatiivsete reumaravipäevade arv on
vähenenud Soomes kolmeteist aasta jooksul 74 protsenti ja ravikuuride arv 62
protsenti, kirjutab Mediuutiset.fi. Samal ajal on reumatoidartriidi kunstliigese
lõikused vähenenud 38 protsenti.
Poliitikauuringute keskus Praxis alustas kevadel kaht uut uuringut meditsiinist, millest esimene, mis puudutab soodusravimite nimekirja, saab valmis oktoobris.
Tänasel reumaliidu foorumil märkis
reumatoloogide seltsi esimees Tõnu Peets, et bioloogilise ravi alustamise
kriteeriumid Eestis on Euroopa rangeimad ja leevendada neid haigekassa pole
soovinud. Ta julgustab patsiente pöörduma otse haigekassa poole ravikulude
kinnimaksmiseks.
Poliitikauuringutekeskus Praxis annab
üheksa soovitust, kuidas Eestis väga levinud liigesepõletike ravikäsitlust muuta
nii, et hoiaks kokku raha ja paraneks ravisoostumus.