Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Poliitikauuringutekeskus Praxis annab
üheksa soovitust, kuidas Eestis väga levinud liigesepõletike ravikäsitlust muuta
nii, et hoiaks kokku raha ja paraneks ravisoostumus.
Eesti Reumaliidu rahastatud projekt „Liigesepõletike haigus- ja majanduslik koormus“ on Praxise esimeseks tõsisemaks ettevõtmiseks, et toetada Eesti tervishoiusüsteemi kujunemist inimeste elukvaliteeti kõigiti toetava süsteemi suunas nn kiirabimeditsiini-keskse lähenemise asemel, kirjutab Praxise kodulehel Vootele Veldre.
Autoimmuunsete liigesepõletike, sh näiteks
reumatoidartriidi, all kannatab ligikaudu 1% Eesti tööealisest elanikkonnast.
Praxise arvutuste kohaselt kaasnes kõnealuste haigustega Eesti ühiskonnale 2010.
aastal 27,2 miljonit euro eest kulu.
Konservatiivsete reumaravipäevade arv on
vähenenud Soomes kolmeteist aasta jooksul 74 protsenti ja ravikuuride arv 62
protsenti, kirjutab Mediuutiset.fi. Samal ajal on reumatoidartriidi kunstliigese
lõikused vähenenud 38 protsenti.
Eestis väljakujunenud tööjaotus esmatasandi
arstide ja eriarstide vahel on otstarbekas. Esmatasandi arst sõnastab patsiendi
probleemi diagnoosiks ning määratleb, kas ja kui kiiresti ning millise
eriala eriarst peaks haiget konsulteerima või tuleks patsient hoopis
suunata haiglasse.
Tänasel reumaliidu foorumil märkis
reumatoloogide seltsi esimees Tõnu Peets, et bioloogilise ravi alustamise
kriteeriumid Eestis on Euroopa rangeimad ja leevendada neid haigekassa pole
soovinud. Ta julgustab patsiente pöörduma otse haigekassa poole ravikulude
kinnimaksmiseks.