Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurbritannia plaanib seadustada munarakkude geeniteraapia
Haruldastes pärilikes haigustes võivad
süüdi olla vigased mitokondrid. Need energiamajanduse eest vastutavad rakuosad
päranduvad emaliini pidi – kõik keha mitokondrid pärinevad munarakust, kirjutas
Novaator.
Ahvidega tehtud katsed näitavad, et defektsete mitokondritega munarakust on võimalik eraldada pärilikkusaine ning viia see veatusse doonormunarakku, mille tuum on eemaldatud. Nii saadakse arenev loode, millel on mõlema vanema geenid, kuid doonorilt pärit mitokondrid.
Ülemaailmse raporti põhjal kasutatakse
kunstlikku viljastamist üha enam, kuid suurimaks probleemiks on siiani mitme
embrüo siirdamisega seotud probleemid.
Esimestena maailmas andsid Eesti
teadlased, s.h Andres Salumets, täieliku ülevaate, millised geenid ja
valgud on aktiivsed hetkel, mil arenev embrüo kinnitub emaka seinale, kirjutab
Postimees.
Praegu 21aastane päriliku verevaesuse vormi
ß-talasseemiaga noormees on esimene, kes raviti terveks geeniteraapia abil ja
saab nüüd hakkama kurnavate vereülekanneteta, kirjutab Imeline Teadus.
Laboris kasvatatud munarakkude viljastamine
võib olla võimalik. Väidetavalt on tegu murrangulise arenguga viljatuse ravis,
mis võiks tulevikus aidata viljatutel või eakamatel naistel lapsi saada.