Konverentsil “Meditsiin 2013” toimunud tervishoiuteenuste ekspordi vestlusringis jäi kõlama, et ehkki 25. oktoobrist jõustuv Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiiv tähendab Eesti patsiendile kindlasti suuremat valikuvabadust, on see vabadus vähemalt alguses pigem suurema sissetulekuga inimestele.
Sotsiaalministeeriumi projektijuht Mari Amos rääkis, et 25. oktoobrist peale võib tervishoiuteenust tarbima minna mistahes ELi liikmesriiki ja see on hea uudis eelkõige just patsientidele. “Kindlasti on mõnes riigis, näiteks Bulgaarias või Lätis, tervishoiuteenuste hinnad kohati madalamad kui Eestis, ning kui me ei arvesta reisikulusid, siis võib see olla rentaabel projekt,” sõnas Amos. Ta lisas, et alguses jääb see ilmselt siiski rikka inimese lõbuks. “Kui me näeme, et Eesti tervishoiusüsteemi tuleb raha juurde seeläbi, et teenuseid hakatakse rohke müüma, siis n-ö päeva lõpuks oleme me kõik paremas seisus,” jätkas ta.
Seotud lood
Euroopa Liidu liikmesriigid peavad tuleva aasta 25. oktoobriks üle võtma patsientide vaba liikumise direktiivi. See on üks põhjusi, mis on pannud Eesti raviasutuste juhid üha enam tervishoiuteenuste ekspordile mõtlema ja uusi võimalusi otsima.
Tervishoiuteenuste pakettide välja arendamine välispatsiendi tarbeks parandab kvaliteeti ka Eesti inimestele, räägib Lääne-Tallinna keskhaigla ekspordijuht Jana Band Meditsiiniuudiste küsimustele vastates.
Meditsiini shy;uudiste tervishoiuteenuste
ekspordi seminaril selgus, et kuigi initsiatiivgrupid on Eestis
välispatsientidest huvitatud, jääb üldine suhtumine üsna leigeks.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024