Teisipäeva õhtul kogunes rahvusraamatukogusse poolsada Tallinna arstide liidu liiget ja Tallinna haiglate juhid, aga ka sotsiaalminister ja haigekassa esindaja. Teemaks oli streigi aastapäev ja see, kas midagi on muutunud.
Tallinna arstide liidu juht, ITK gastroenteroloog Toomas Kariis saatis haigekassa juhile, ministrile ja haiglajuhtidele enne üritust rea küsimusi, millele kutsutud said 10 minuti jooksul vastata. Küsimused puudutasid arstide miinimumpalka, kollektiivlepet, haigekassa lepingumahu muutust streigi-järgselt, ja üldisemalt mõju tervishoiule.
Seotud lood
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul tõusid arstide palgad streigist olenemata. Streigiga seoses korrigeeriti vaid üksikute täiskohaga töötavate miinimumpalka saavate arstide palkasid. Neid arste oli kuus.
Eesti Haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen rääkis Tallinna Arstide Liidu korraldatud kõnekoosolekul streigi otsesest rahalisest mõjust ravikindlustusele ning viitas ka olulisematele punktidele haigekassa järgneva nelja aasta arengukavas.
Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) finantsjuht Astrid Priimägi tõdes Tallinna Arstide Liidu kõnekoosolekul, et nende haiglat puudutas streigist tulenev miinimumpalga nõue enim, kuna neil olid päris palju arstid, eriti hambaarstid, põhikohaga tööl miinimumtasu eest.
Tallinna arstide liidu avatud kõnekoosoleku vestlusringis osalejad arutasid palju Tallinna haiglate ühendamise ümber ja ühtset arvamust ei kujunenud.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024