6.oktoobril algab Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal, mis käsitleb sellel aastal seedetrakti kasvajaid. Vähktõbi on meie ühiskonnas üha sagenev probleem. Igal aastal haigestub pahaloomulisse kasvajasse enam kui 7000 inimest. Seedeelundite pahaloomulised kasvajad moodustavad neist neljandiku. Erinevalt mitmetest teistest vähipaigetest järgivad seedetrakti kasvajad kahjuks „võrdõiguslikkuse“ põhimõtteid olles sarnase sagedusega esindatud nii naistel kui meestel.
Arvukuselt olulisemaks seedetraktist pärit kasvajavormiks on soolevähk. Soolevähk on sage, just sotsiaalmajanduslikult arenenud ühiskondadele iseloomulik haigus. Euroopas diagnoositakse soolevähki igal aastal ligikaudu 450 000, Eestis aga peaaegu 800 inimesel. Aastas sureb meil soolevähi tõttu üle 400 inimese. Soolevähk on kõikidest vähitüüpidest sageduselt teine surmapõhjus Euroopas ning esinemissageduselt kolmandana kirjeldatud vähk kogu maailmas. Kõikidest vähiliikidest nõuab ainult kopsuvähk rohkem ohvreid. Samas on soolevähk üks paremini ravitav kasvajaline haigus, kui see avastatakse varakult. Ka Eestis on soolevähki haigestumine viimase 30 aasta jooksul pidevalt tõusnud ja haigestunute arv järjest suureneb.
Seotud lood
12. oktoobril algab Eesti Vähiliidu traditsiooniline vähinädal, mis käsitleb käesoleval aastal süvendatult pea- ja kaelapiirkonna pahaloomulisi kasvajaid, kuid juttu tuleb ka vähihaigestumusest, -suremusest ja vähihaigete elulemusest tervikuna ning uutest arengutest vähi sõeluuringute valdkonnas.
Soolevähi sõeltestimine on andnud juba 67 positiivset tulemust.
Kandideerimise tähtaeg: 15.12.2024