Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu haigla toetab ja jälgib välisarsti keeleõpet
Pärnu Haigla esindaja Eda Amuri sõnul ei ole selliseid juhuseid, kus patsiendiga suhtlemisel on tulnud takistuseks keeleoskus, neil seni esinenud ja alati on, kas inglise või siis vene keelega hakkama saadud.
Õppetöö. Foto: Scanpix/Caro
"Tõlketeenust oleme küll kasutanud kirjalikul suhtlemisel ning sellisel juhul on tõlketeenuse eest tasunud haigla," lisas ta.
Eesti Arstide Liidu, TÜ arstiteaduskonna, arstlike erialaseltside, Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Patsientide Nõukoja ühisarvamus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud arstide Eestis registreerimist reguleerivate õigusaktide muutmise eelnõude kohta.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.