Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Keeleõpe on tööandja kohus
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk selgitas arstide liidu eetikakonverentsil, et keelenõuded on Eestis kehtestatud neile, kes ei ole oma haridust omandanud eesti keeles.
Foto: Caro /Scanpix
“Võib seega juhtuda, et nõue kehtestatakse eestlasele, kes on lõpetanud vene kooli,” tõi Ilmar Tomusk välja. “Küsimus ei ole seega kindlasti rahvuses, vaid selles, mis keeles on saadud erialane haridus,” rõhutas ta.
Pärnu Haigla esindaja Eda Amuri sõnul ei ole selliseid juhuseid, kus patsiendiga suhtlemisel on tulnud takistuseks keeleoskus, neil seni esinenud ja alati on, kas inglise või siis vene keelega hakkama saadud.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.