Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kristel Kivisild: välisriigist tulnud arstile peab ka aega andma
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil „Keel kui kutseoskus“ ütles keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk, et ühe Ukrainast pärit arsti keeleoskus on toonud Valga Haiglale kaasa inspektsiooni menetluse.
Valga Haigla ravijuht Kristel Kivisild rõhutab intervjuus, et keele omandamiseks peab välisriigist tulnule ka aega andma. Foto: Valga Haigla
Teisalt rõhutas Tomusk toona, et üle 90% arstidest, kellele keeleinspektsioon on teinud puuduliku keeleoskuse tõttu märkuse või ettekirjutuse, on Tartu Ülikoolis arstihariduse saanud venekeelsed arstid. Vähem on neid, kes on Venemaalt, Moldovast, Ukrainast.
Pärnu Haigla esindaja Eda Amuri sõnul ei ole selliseid juhuseid, kus patsiendiga suhtlemisel on tulnud takistuseks keeleoskus, neil seni esinenud ja alati on, kas inglise või siis vene keelega hakkama saadud.
Novembri algul toimunud arstide liidu eetikakonverentsil tõi liidu eetikakomitee liige Andres Ellamaa välja, et tervishoiusüsteemis kohtab nii arstide kui patsientide hulgas eesti keele mittevaldajaid ja on jäänud selgusetuks, kes ja kellele keelt tõlkima tegelikult peab.