Kumba võetakse paremini, kas originaal- või koopiaravimit?

Madli Pintson tõdes, et paljudel patsientidel ja osadel arstidel on arvamus, et geneerilised ravimid pole nii efektiivsed kui originaalravimid. “Tegelikult olulist erinevust ei ole,” kinnitas ta. Samas on nende ravisoostumuse võrdlusest läbi viidud üsna vähe kliinilisi uuringuid. Uuringutulemused on samuti väga vastukäivad.

Pintson tõi kõigepealt välja uuringud, mis näitavad, et originaalravimid on parema ravisoostumusega. Näiteks patsientidel, kellel esines neuropaatiline valu koos generaliseerunud ärevushäirega. Originaalravimid vähendasid paremini valu ja ärevust. Uuringu järgi selgus, et geneerilise ravimi kasutamine on antud juhul kallim, kuna nende kasutajad käivad sagedamini arsti juures ja neile tehakse rohkem uuringuid ning analüüse kõrvaltoimete tekke kartuses.

Ravisoostumus sama

Teine uuring viidi Pintsoni sõnul läbi epilepsiapatsientidel (948 patsienti). Osa sai originaal- ja osa geneerilist ravimit. Toimeaineks oli topiramaat. Näidati, et mitme sama toimeainega erineva geneerilise ravimi kasutamine tõstis erinevaid riske ja tervishoiukulusid (traumad, hospitaliseerimine). Kui kasutati vaid ühte geneerilist ravimit, mida võrreldi originaaliga, siis nii markantseid erinevusi välja ei toodud, kirjeldas Pintson.

Leidub ka vastupidine uuring, kus geneeriline ravim hoopis parandas ravisoostumust. See oli ravimifirma TEVA finantseeritud statiiniuuring ca 90 000 patsiendiga. 93% patsientidest sai geneerilist ravimit, 7% originaalravimit. “Selgus, et geneeriliste ravimitega alustamisel oli ravisoostumus parem ja esines vähem liittulemusnäitajaid,” rääkis Pintson.

Teine uuring tehti taas epilepsiapatsientidega (19 760 patsienti), kus 93% sai geneerilist- ja 7% originaalravimit. Hindamisel oli viis toimeainet: klonasepaam, gabapentiin, okskarbasepiin, fenütoiin, zonisamiid. Hinnati peavigastusi ja hospitaliseerimist krampide tõttu, kus näidati, et patsiendid, kellel alustati ravi geneeriliste antiepileptiliste ravimitega, esines vähem krambiepisoode ja peavigastusi. Geneeriliste ravimitega alustajatel oli ravikestus esimese ravipausini pikem. Ravipausi kriteeriumiks oli, et patsient pole 14 päeva ravimit tarvitanud.

Pintson tõi välja ka uuringuid, mille järgi ravisoostumus on geneeriliste ja originaalravimite kasutamisel võrdne. 1421 NSTEMiga patsienti said statiini, kellest 65% said originaal- ja 35% geneerilist ravimit. Patsiente jälgiti aasta jooksul. Ei leitud erinevust päevade hulgas, kui kaua patsiendid ravimeid tarvitasid. Ravisoostumus loeti heaks, kui patsient tarvitas ravimit üle 80% päevadest.

Veel üks mahukas uuring puudutas SSRI/SNRI kasutajaid (16 659 patsienti), kellest umbes pooled (48%) said originaal- ja pooled (52%) geneerilist ravimit. Hinnati, kui paljud neist kuue kuu jooksul ravi katkestasid. Siin saadi sarnased tulemused: mõlemas grupis katkestas ravi umbes 44–48% patsientidest. Samas ravikulu oli originaalravimite puhul oluliselt suurem: erinevus ligikaudu 1000 dollarit.

Uus pakend on paljudele kahtlane

“Üks väga oluline faktor on ravimite erinev värv, kuju, suurus, pakendi välimus,” jätkas Pintson. Need kõik mõjutavad negatiivselt ravisoostumust. “Väike kollane on kahtlasem kui harjumuspärane suur sinine. Eriti on seda faktorit välja toodud antiepileptiliste ravimite puhul,” rääkis ta. FDA poolt on ka seetõttu nõue, et geneeriline ja originaalravim peaksid olema võimalikult sarnased.

On leitud ka seda, et geneeriliste ravimite ravisoostumus on hea, kui patsient on varem olnud hea ravimivõtja. Ka rohkem ravimeid tarvitavatel patsientidel on parem ravisoostumus. “Kõik oleneb ikkagi patsiendist: kas talle sobib geneeriline- või originaalravim, kuna ravisoostumus on mõlema puhul olemas. Kuid et efektiivsus on geneerilistel- ja originaalravimitel sarnane, siis tervishoiukulude kokkuhoidu arvestades võiks kaaluda ravi alustamist geneeriliste ravimitega,” leidis Pintson.