Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Täiusliku vaktsiini reptsepti otsimas
Olukorras, kus hirm Zika viiruse ees suureneb ning eriti pärast seda, kui WHO kuulutas välja rahva tervist puudutava hädaolukorra, on inimesed hakanud paratamatult küsima, miks meil selle moskiitodega edasi kanduva viiruse vastu vaktsiini pole.
Vaktsiini väljatöötamine ei ole lihtne protsess. Foto: Julia-Maria Linna/ÄP
Zika viirusnakkus on üldjuhul kergekujuline, põhjustab palavikku, löövet ja liigesevalu ning möödub tavalisel seitsme kuni kümne päevaga. Algselt piirnes selle levik väikeste puhangutega Vaikse ookeani saartel, Kagu-Aasias ja Aafrikas. Viiruse varasema vähese mõju tõttu ning arvestades asjaolu, et vaktsiini väljatöötamiseks kuluks hinnanguliselt 160-500 miljonit USA dollarit, pole Zika viiruse vastase vaktsiini loomine seni päevakorras olnud. Mitmed teised rasked ja isegi surmavad moskiitodega edasi kanduvad haigused, näiteks malaaria, dengue’i ja Lääne-Niiluse viirusnakkus, puudutavad igal aastal miljoneid inimesi ning neid on peetud prioriteetideks.
Esimesed Zika viiruse mõju uurimiseks korraldatud loomkatsete tulemused viitavad, et viirusosakesed paljundavad end võimalusel eeskätt platsentas ja loodete ajus, viies rakukahjustuste ja aju arenguhäireteni.
Viroloog Andres Merits: „Saame alfaviiruste geneetilise manipuleerimisega tekitada selliseid tüvesid, mis meid kaitsevad hulga ohtlikumate viiruste eest.“