Intervjuu ilmus
Postimees TervisesUurite seoseid geenide ja keskkonna vahel? Millega Te lihtsalt lahti seletades täpsemalt tegelete?Teame, et pärime psühhiaatrilistesse haigustesse jäämise ohu osaliselt vanematelt, kuid nende haiguste väljakujunemisel mängivad rolli ka isiklikud kogemused, nagu traumad ja stress. Mitte igaüks, kes elab läbi trauma, ei jää psüühiliselt haigeks. Arvame, et osale inimestele on loodus andnud geenivariantide kogumi, mis haigestumise ohtu tõstab, samas kui teisi inimesi geenid kaitsevad.Kui seda piltlikult ette kujutada, siis on inimese DNA justkui paljude sõnadega raamat, kusjuures geneetika muudab seda, kuidas neid sõnu kirjutatakse ja kas näiteks sama sõna on kirjas üks kord või kolm korda järjest.Teine mehhanism on epigeneetika, mis annab rakkudele võimaluse keskkonnaga suhelda ja muudab selles raamatus lõikude suurust, kusjuures suuremaid lõike on lihtsam lugeda, väiksemaid raskem. See tähendab, et keskkond, stress ja traumad võivad muuta seda, missugused geenid inimest rohkem mõjutavad. Meie püüame mõista, kuidas kõik rakkudes täpselt toimub ja missugused riskid on ühel või teisel inimesel.
Kas tulevikus on võimalik ühe vereprooviga kindlaks teha, missugustesse haigustesse inimene võib jääda ja kuidas neid vältida?Võib-olla ei saa seda teha ühe vereprooviga, kuid erinevate vereproovide abil võib olla võimalik välja töötada riskiprofiil. Usun, et saame kindlaks teha vaid suurema haigestumise riski, kuid ka sellest oleks abi haiguse vältimisel. Näiteks saaks inimene muuta elustiili või võtta õigel ajal ühendust psühhiaatriga, et haiguse avaldumist vältida.
Kuidas reageerib inimene tavaliselt stressile ja ebameeldivatele sündmustele?Stress muudab näiteks südame rütmisagedust, rakkude funktsiooni ja lihaste tegevust. Stress ütleb ka kehale, et nüüd ei ole aega söömiseks ega energia talletamiseks, sest energiat läheb kohe tarvis ja põhjust on ka ettevaatlik olla, sest oled ohus. Selle süsteemi olemasolu on inimese ellujäämise seisukohalt väga oluline. Kui tekkivad psüühilised haigused, siis on see keha vale reaktsioon stressi tekitajatele, mis on tänapäeval võrreldes inimese arengu varasematele etappidele tunduvalt muutunud.
Millal peaks psühhiaatri poole pöörduma?Alati, kui vaimsed probleemid hakkavad häirima igapäevast elu. Kui märkame näiteks, et ei taha enam sõpradega nii palju kokku saada, me ei saa hommikul vara voodist üles või mõtleme üksnes negatiivsetele asjadele. Siis on oluline psühhiaatrilt abi paluda, sest teame, et mida varem selliseid haigusi ravida, seda rutem saab inimene taas terveks ja seda väiksem on kroonilise haiguse tekkimise oht.
Miks mõjutab lapsepõlves läbi elatud trauma inimesi nii väga?Laste aju on palju plastilisem. Seetõttu on lastel lihtsam õppida, aga kui juhtuvad negatiivsed asjad, siis on sellel otsustavad tagajärjed. Lapse ajus on palju asju, mis peavad veel arenema ja paljusid asju peab lapse aju veel õppima.