Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tervisekulud inimese kohta on vaid pool ELi keskmisest
Eesti elanike terviseseisund on paranenud ja on kiiresti lähenemas ELi keskmistele näitajatele, selgub Euroopa Komisjoni raportist.
Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus on siiski endiselt suur ning ehkki eeldatav eluiga on pikenenud, on inimeste tervis lisandunud eluaastate jooksul kehvem kui paljudes teistes riikides.
Surmad on teema, millest juubelite puhul pole ehk kohane rääkida. Ometi jutustab surmade statistika 100aastase Eesti suurest edust: võib-olla on tegu Eesti selle perioodi suurima edulooga.
Juurdepääs kvaliteetsele arstiabile ja vajalikele ravimitele on üks inimese põhiõigustest, seepärast tuleb kõikjal Euroopas liikuda võrdsema, õiglasema ja solidaarsema ühiskonna poole, kus tervishoid on kõigile kättesaadav ja taskukohane.
Eesti leibkondade tervishoiukulud kasvasid eelmisel aastal 12%, mis on ligi kaks korda kiirem kui avaliku sektori tervishoiukulude kasv, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.
Alates 2009. aastast on Eesti elanikud teatanud katmata ravivajaduse pidevast suurenemisest, eriti hambaravi ja eriarstiabi teenuste osas, selgub Euroopa Komisjoni värskest raportist liikmesriikide kohta.