Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pere vastuseisul jääb doonororgan siirdamata
Eestis tehakse keskmiselt 70 siirdamist aastas. Neid võiks teha ka rohkem, ent umbes 10–15 doonorit läheb kaduma lähedaste vastuseisu tõttu.
Neerusiirdamine kliinikumis Eestis. Õde loovutas vennale neeru. Foto: ÄP: Erik Prozes
Näiteks tänavu 1. septembri seisuga oli sobivaid elundidoonoreid 59, ent neist kaheksa puhul polnud lähedased nõus lahkunu organeid loovutama, kirjutas ERRi uudisteportaal.
Alates1. märtsist kehtib seadus, mis lubab elundi elusdoonoriks olla lisaks sugulasele ka isikul, kellel on doonorit vajava inimesega emotsionaalne side. Emotsionaalset sidet hindab psühholoog, kes kas annab või ei anna loa doonorluseks.
Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise raskete kõrvaltoimete ja kõrvalekallete teatisi laekus Eesti hankijatelt ja käitlejatelt ravimiametile 2018. aastal kokku neliteist, neist üksteist sugurakkude ja embrüote käitlejatelt.
Juulis siirdasid Helsingi Ülikooli Keskhaiglas sealse haigla kardiokirurg Karl Lemström ja regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal 54aastasele Eestist pärit mehele uue südame. Tegemist oli esimese patsiendiga, kes jõudis siirdamisele Regionaalhaigla kaudu.