Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Passiivne suitsetamine võib soodustada südame rütmihäireid
Hiljuti keskuse UC Davis Health teadlaste poolt läbi viidud uuring on näidanud, et pidev passiivne kokkupuude tubakasuitsuga sisetingimustes põhjustab muutusi südame elektrilises talitluses, mis võivad olla südame rütmihäirete ja südame äkksurma riski eelmärgid.
Teadlaste sõnul näitavad hiirtega läbi viidud uuringu tulemused, et passiivne kokkupuude tubakasuitsuga tekitab muutusi rakkudes, mis reguleerivad südame tööd. Uuring avardab lisaks üldisi teadmisi tubakasuitsu mõjust südame tööle mittesuitsetajatel, mida on seni vähem uuritud.
Eesti arstide suitsetamisharjumused on tugevalt vähenenud, kuid endiselt leidub suitsetavaid meedikuid. Keda ja kui palju, tutvustas Kliinik 2018 konverentsil eraldi ettekanne.
Regionaalhaigla kardioloog professor Margus Viigimaa sõnul on aastatega Eesti mees palju rohkem hakanud huvi tundma oma tervise ja ka südame tervise vastu.
Kuigi iga patsiendi lugu on erinev, on kopsuvähi hilisstaadiumis avastamise peamiseks põhjuseks haiguse pikaajaline kulg asümpomaatiliselt ja sümptomite mittespetsiifilisus, tõdeb Tartu Ülikooli kliinikumi kopsukliiniku vanemarst-õppejõud Tanel Laisaar.
Ägeda müokardiinfarkti haigestunutest 72% alustatakse ravi esimese 24 tunni jooksul. Hospidaliseeritud patsientidele suudetakse haiglates anda pädevat arstiabi ning statistika järgi on 24 tundi pärast hospitaliseerimist elus 95–96% haigetest.