Euroopa Kontrollikoja värske aruande ELi piiriülesest tervishoiust näitab, et kuigi EL piiriülese tervishoiu eesmärgid olid suured, on reaalne direktiivi mõju olnud väike.
- Foto: Scanpix / Panthermedia
Direktiivi alusel kasutab teises liikmesriigis ravi saamise võimalust umbkaudu 200 000 patsienti aastas, mis moodustab vähem kui 0,05% ELi elanikkonnast. Suurem osa patsientide liikumisest on toimunud naaberliikmesriikide vahel. Vähesed potentsiaalsed patsiendid on teadlikud oma õigustest piiriülestele tervishoiuteenustele. 2015. aasta Eurobaromeetri uuringust selgus, et vähem kui 20% kodanikest oli teadlik oma õigustest seoses piiriüleste tervishoiuteenustega.
Seotud lood
Terve 13aastane Läti tüdruk. 2018. aasta suvel hakkab tal ühe silma nägemisvõime kaduma. Pool aastat hiljem juhtub sama teise silmaga. Kõik uuringud on tehtud – need ei näita midagi. Mis on lapse ootamatu pimedaks jäämise põhjus, ei oska öelda ei Läti ega ka Eesti arstid. Kuid vastuse saamiseks on üks võimalus veel.
Euroopa Liidu patsientidel on endiselt raskusi ELi piiriülese tervishoiu direktiivis ette nähtud teenuste kasutamisega. Ainult väike osa potentsiaalsetest patsientidest on teadlik oma õigusest välismaal arstiabi saada, leidis Euroopa Kontrollikoda oma eriaruandes.
Eesti liitumisest Euroopa Liiduga täitus 1. mail 15 aastat. Sotsiaalministeerium pani selle puhul kirja 15 punkti, mida positiivset on Euroopa Liitu kuulumine toonud tervise-, töö- ja sotsiaalvaldkondades.
Euroopa Komisjon esitab täna soovitused, et luua turvaline süsteem, mis võimaldab kodanikel pääseda juurde oma elektroonilistele terviseandmetele kõigis liikmesriikides.
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!