Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaravihüvitis vajab reformi, aga millist?
Nii Eesti Hambaarstide Liit kui sotsiaalministeerium peavad vajalikuks täiskasvanute hambaravihüvitist muuta, ent pakutavad suunad on erinevad.
EHL senine president Marek Vink (paremal) vestlemas haigekassa juhi Rain Laanega. Foto: Raul Mee
Eesti Hambaarstide Liit on täiskasvanute hambaravihüvitise süsteemi suhtes olnud algusest peale kriitiline ning üks nende peamisi soovitusi on olnud, et hambaravihüvitis muudetaks patsiendiga kaasas käivaks. Just seda lubas oma tööplaanis ka praegune koalitsioon. Tänaseks on sotsiaalministeeriumis valmis saanud analüüsi hambaravihüvitise täiendamiseks, ent hambaarstide liidu pettumuseks neid selle tegemisse ei kaasatud ning järeldused, milleni analüüsis jõuti, erinevad liidu omadest. Muuhulgas leitakse analüüsis, et võimalus saada teenust just oma hambaarsti juurest ei ole elanikkonna jaoks esmatähtis.
Eesti 2018. aasta tervishoiukulud kasvasid aastaga 14,5%, küündides 1,74 miljardi euroni, sealjuures leibkondade omaosaluse osatähtsus on jõudmas kriitilise piirini.
9 kuuga on haigekassa tasunud üle 10 mln euro 40eurosele täiskasvanutele mõeldud hüvitusele, kokku on eri hambaravihüvitusi makstud välja 40 mln eurot.