Rahvastiku vananemine ja krooniliste haiguste levik loob vajaduse parandada hooldus- ja õendusabi kättesaadavust. Õendushaiglad ja hooldekodud on meil olemas, nüüd astus haigekassa järgmise sammu, kirjutab Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president.
Anneli Kannus, Eesti Õdede Liidu president. Foto: Meeli Küttim
Alates sellest aastas on kõikidel üldhooldekodudel võimalik võtta tööle õde, kelle teenuseid rahastab haigekassa. Ühe õe kohta on arvestatud 40 hooldatavat, teenust pakutakse tööpäevadel kaheksa tundi. Kindlasti on see toeks hooldekodus olevale inimesele – teenus ei muutu abivajajale kallimaks, aga kättesaadavat abi tuleb juurde. Osa kiirabi tööst hooldekodus või mõne patsiendi sõit õendushaiglasse jääb ilmselt õe teenuse lisandumisel ära, kuid lahendamata jäävad olukorrad, kus hooldekodus oleva inimese abivajadus õe teenuse järele on suurem kui vaid kaheksa tundi päevas jagatuna 40 väetis seisus inimese peale. Seega on lahendus siiski vaid poolik.
Eesti Õdede Liit kuulutas täna välja õdede ja ämmaemandate aasta Eestis. Maailma terviseorganisatsiooni poolt ellu kutsutud sündmusega juhitakse tähelepanu sellele, et praegu on Eestis täitmata umbes 500 õe töökohta. Eesti tervishoid vajaks aga tegelikult juurde umbes 4000 õde.
Alates 2020. aastast rahastab haigekassa õendusteenust üldhooldekodudes. See annab hooldekodudele võimaluse pakkuda oma elanikele ühtsetel alustel kvaliteetset õendusabi kohapeal.
Õdede abiga saaksime vaimse tervise teenuse kättesaadavust parandada, aga just õdesid on puudu, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets Meditsiiniuudiste raadiosaates.