Kas COVID-19 korral eelistada paratsetamooli ibuprofeenile?

Mõned arstid on avaldanud arvamust, et põletikuvastased ravimid võivad pikendada hingamisteede infektsioonide korral haiguse kulgu, kuna nende põletikuvastane toime võib suruda maha immuunvastust ja sellega aeglustada paranemist.

Ravimiamet kirjutas, et praegu teada olevate andmete põhjal ei ole tõestatud, et ibuprofeeni kasutamine põhjustaks SARS-CoV2 viirusinfektsiooni ebasoodsat kulgu, ent esmavaliku ravim palaviku alandamiseks on paratsetamool.

Ibuprofeen on mittesteroidne põletikuvastane ravim. Seda kasutakse peamiselt valu vaigistamiseks ja põletikuliste protsesside leevendamiseks (sh reumaatiliste haiguste korral), samuti alandab ibuprofeen palavikku.

Oma toimest tulenevalt vähendab ibuprofeen põletikunähte (punetus, turse, valu) ja võib seetõttu vahel varjata infektsiooni tõsisemaks muutumise tunnuseid. See on teadaolev info ja kirjas ravimiteabes.

Paratsetamool ja ibuprofeen langetavad mõlemad efektiivselt palavikku. Nad on erineva keemilise struktuuriga ning neil on erinev toimemehhanism ja kõrvaltoimete profiil. Mõistlikul kasutamisel on mõlemad väikese kõrvaltoimete riskiga, neid soovitatakse kasutada väikseimas efektiivses annuses ja võimalikult lühikese aja jooksul.

Esmavaliku ravim palaviku alandamiseks on paratsetamool. Patsiendid, kes paratsetamooli ei talu või ei saa seda kasutada vastunäidustuste tõttu või ei langeta paratsetamool piisaval määral palavikku, võivad vajadusel kasutada ibuprofeeni, arvestades sealjuures selle ravimi vastunäidustustega.

Patsientidel, kes kasutavad ibuprofeeni või teisi mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid arsti määratuna mõne kroonilise haiguse raviks, ei ole praeguste andete alusel vaja ravi katki jätta. Kui patsient soovib siiski ravi jätkamise vajaduse üle aru pidada või ravi muuta, tuleks ühendust võtta oma arstiga.

Prantsusmaa ravimiameti algatusel hindab Euroopa Ravimiameti riskihindamise komitee seost ibuprofeeni ja ketoprofeeni kasutamise ning nakkuste (nt Varicella zoster viirus ja teatud bakteriaalsed tekitajad) ebasoodsa kulu vahel. Hindamist alustati Prantsusmaa tarbijauuringust saadud andmete põhjal. Riskihindamise komitee võtab muuhulgas arvesse ka hiljuti ajakirjas Lancet avaldatud artiklit, milles püstitatud hüpoteesi kohaselt võib ibuprofeen mõjutada koroonaviiruse infektsiooni kulgu. Ravimiamet avaldab komitee järeldused niipea, kui need valmivad.