Külli Kõlvald: esimese elundi saab tavaliselt aasta jooksul

Meditsiiniuudised esitas mõne küsimuse doktor Külli Kõlvaldile, kes viib 11. juunil läbi veebiseminari siirdatud neeruga patsientide käsitlusest. Veebiseminar on mõeldud arstidele, on tasuta ja kestab umbes tunni. Registreerida saab siit.

Eelmisel aastal tehti Eestis 37 neeru ja 2 simultaanset pankreas-neer siirdamist surnud doonorilt ning 2 neerusiirdamist elusdoonorilt. Siirdamiste arv sõltub sobivatest doonoritest.

Organsiirdamistel ei ole ootejärjekorda, on ooteleht, kus patsiendid ootavad endale sobivat elundit. Esimese elundi saab tavaliselt aasta jooksul, kuid korduvat siirdamist tuleb oodata enamasti kauem.

Kindlasti on oluline patsiendi enda soov ja tahe saada siiratud organ ning sellega täisväärtuslikult edasi elada, väga oluline on patsiendi hea ravisoostumus.

Enne siirdamist tehakse nüüd rohkem uuringuid, et selgitada välja vastunäidustused siirdamiseks ja leida võimalikult hästi sobiv elund. On muutunud ka mõned immunosupressiivsed ravimid.

See on väga individuaalne, paljudel on sekundaarne hüpertensioon.

Me eeldame, et neerupuudulikkusega patsiendi elukvaliteet paraneb peale neerusiirdamist, mõni kindlasti tohib joosta maratoni või sünnitada.

Perearsti roll on siiratud neeruga patsiendi jälgimisel samasugune, kui teiste oma patsientide korral, kuid see peaks käima käsikäes patsienti jälgiva spetsialistiga. Perearst võiks teada immuunosupressiivsete ravimite peamiseid kõrvaltoimeid. Kui patsiendile määratakse uusi ravimeid või ootab ees operatsioon, siis peaks konsulteerima jälgiva arstiga.

Neerusiiriku puudulikkuse jõudmine terminaalsesse staadiumi.

Kui palju juhtub, et organism tõukab võõra neeru ära – kuidas ja kas on seda võimalik ennetada, vähendada?

Iga organism hakkab võõrast elundit ära tõukama, kuid kliiniliselt olulisi neerusiiriku ägedaid äratõukeid esineb esimesel aastal 10-20% madala ja 15-35 % kõrge riskiga patsientidel, kuid selle ennetamiseks ja raviks on olemas ravijuhised.