Tahtest olenematu ravi kvaliteet Eestis vajab parandamist
Haigekassa värske audit näitab, et psüühika- ja käitumishäiretega patsientide tahtest olenematu ravi kvaliteedi parandamiseks Eestis on veel arenguruumi. Ravi kvaliteet on Eesti haiglates mõnevõrra kõikuv.
Eestis viibis 2019. aastal tahtest olenematul ravil ligi 1600 psüühika- ja käitumishäiretega patsienti, kelle puhul muu abi ei olnud piisav. Haigekassa viis läbi auditi, mille eesmärk oli analüüsida psüühika- ja käitumishäiretega patsientide tahtest olenematu ravi kvaliteeti Eestis.
Paljudel erinevatel psüühikahaigustel on sarnane geneetiline struktuur, selgus uuringust, mille viisid läbi Massachusettsi Üldhaigla (MGH) ja rahvusvahelise teadusrühma Psychiatric Genomics Consortium teadlased.
Õdede abiga saaksime vaimse tervise teenuse kättesaadavust parandada, aga just õdesid on puudu, rääkis Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets Meditsiiniuudiste raadiosaates.
Psühhiaatriliste haiguste klassifikaatorid ei käsitle suitsidaalsust eraldi diagnoosina. Küll on see mõte olnud liikvel nii DSMi uuendamisel eraldiseisva diagnostilise ühikuna või vähemasti eraldi teljena, kirjutab Lääne-Tallinna keskhaigla psühhiaatriakeskuse juhataja Andres Lehtmets.