Infot COVID-19 patsientide kohta on teaduskirjanduses juba ilmunud palju, ent hulk küsimusi on ikka vastuseta. Seni kehtivad ravis viirusliku kopsupõletiku ning intensiivravi juhised.
TÜ Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla. Foto: TÜ Kliinikum
Koroonaviiruse pandeemia jäi Eestis õnneks tagasihoidlikuks. 22. mai seisuga oli kinnitatud haigusjuhte 1807 ja surmajuhtumeid 64. Raskemaid haigusjuhte nägid kahe piirkondliku haigla, TÜKi ja PERHi, meedikud. PERHi intensiivravi keskuse juhataja Kristo Erikson ja kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla jagasid Meditsiiniuudiste veebiseminaridel aprilli lõpus ja mai alguses oma haigla kogemusi.
COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja teised Lõuna-Eesti haiglad vajavad kaasaegset ravikeskkonda raskete nakkushaiguste kohortimiseks ja raviks. Täna on see puudu, tõdes Tartu Ülikooli Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht prof Joel Starkopf maikuu Kliinikumi Lehest.
Eesti vajab ühtse administreerimisega haiglavõrku, ent haiglaid valimatult ühendada ei saa, kirjutab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe kohusetäitja ning lõuna meditsiinistaabi juht Marek Seer.
Eesti Infektsioonhaigsute Selts leppis möödunud nädalal kokku COVID-19 isolatsiooni lõpetamise kriteeriumid Eestis, mis negatiivsete testide saamist ette ei näe.