Ehkki iga raviga viivitatud nädal vähendab vähki haigestunud patsiendi ellujäämise võimalusi 1–3 protsenti, avastatakse Eestis vähk tihti hilisemas faasis. Üheks pahaloomuliste kasvajate liiga hilise avastamise põhjuseks on vähene osavõtt sõeluuringutest. Isegi siis, kui pahaloomuline kasvaja on juba avastatud, tekib raviga alustamisel eri etappides viivitusi, näitab riigikontrolli värske audit. Riigikontroll soovitas intensiivistada sõeluuringutest teavitamist ja lihtsustada sõeluuringuile registreerimist ning luua vähikahtlusega patsientidele sujuvam ning kiirem teekond diagnostika ja ravini.
- Riigikontrolli hinnangul tuleb vähiravi algust kiirendada ja sõeluuringuist osavõttu suurendada.
Auditi käigus uuriti patsientide ravile jõudmist nelja vähipaikme korral: kopsud, jämesool, emakakael ja rind. Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen osutas, et esimene viivitus tekib vähi varajase avastamise etapis. "Patsientide elusid saab päästa varajase avastamisega, aga ka leides võimalusi kiiremaks ravile suunamiseks. Haiguse algusjärgus avastatakse sõltuvalt paikmest vaid pool või isegi alla kolmandiku vähijuhtumeist, mis tähendab, et paljude patsientide jaoks jääb ravi hiljaks," ütles peakontrolör. Näiteks avastati 2018. aastal algusjärgus ainult 29% emakaelavähist, 35% jämesoolevähist ja 49% rinnavähist.
Seotud lood
Meditsiiniuudiste talvistel veebiseminaridel anname tervishoiutöötajatele teadmisi vaimse tervise ja pearingluse teemal. NB! Kalender täieneb jooksvalt!