Melanoom võib tekkida ka ilma eelneva päikesepõletuseta
Eesti Vähiliidu pressikonverentsil sügisel 2021 andis melanoomi esinemissagedusest, esmasest käsitlusest, ravitaktikast ja haiguse kulust ülevaate regionaalhaigla dermato-veneroloog-vanemarst Marina Teras.
Melanoomi avastamiseks tuleks kord aastas kontrollida perearsti juures kogu keha. Foto: Shutterstock
Melanoom on olemuselt agressiivne pigmendirakkudest ja melanotsüütidest lähtunud pahaloomuline kasvaja ning sellest sõltub ka edaspidine käsitlus ja ravi valik. Kasvaja lokaliseerub peamiselt nahas, harvem muudes kudedes, olenevalt lähterakkude asukohast ja nende mutatsioone soodustavatest faktoritest. Melanoomi tekkemehhanism sõltub teguritest, mis küll erinevad indiviiditi, kuid sarnanevad lõppresultaadilt.
Nahavähi varajane diagnoosimine aitaks säästa miljoneid eurosid haigekassa ravikuludelt, sest siis on melanoomi palju lihtsam ravida ja kulud on väiksemad.
Pigmendirakke esineb arenguliselt ka teistes kudedes kui nahk: konjuktiiv, horoid ning limaskestad suus, ninas, söögitorus, sooles ja kusesuguteedes. Neist paikmetest areneb hinnanguliselt 3% juhtudest ka melanoomi kolle.
Regionaalhaigla naha- ja suguhaiguste keskuse juhataja doktor Maigi Eisen rääkis regionaalhaigla Tervisepooltunni podcastis päikesega liialdamise ohtudest ja nahavähi ennetusvõimalustest.