Haiglajuhid: sügiseks valmistumisel on olulisim riskirühmade vaktsineerimine

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi ja Pärnu haigla juhi Urmas Sule hinnangul teeb sügiseks võimalikuks koroonalaineks valmistumise keeruliseks praegune olukord Eesti meditsiinis. "Praegu oleme olukorras, kus lisaks COVIDi põhjustatud tervishoiuolukorrale on meil ka hädaolukord, mis puudutab Ukraina sõjapõgenikele tervishoiuteenuste pakkumist. Meie esimene kohustus on praegu nende kahe plaani tegevuste paika panemine," selgitas Sule.

Samuti on tema sõnul probleemiks minimaalselt 30 miljoni euro suurune ravidefitsiit ehk paika tuleks saada see, et suudaksime ravi pakkuda kõigi patoloogiatega inimestele, mitte ainult COVID-haigetele, kirjutab ERR.

Kolmandaks suureks väljakutseks on Sule hinnangul tagada tervishoiutöötajate väljapuhkamine. Väsimuse leevenduseks on näiteks ümber tehtud tervishoiuõppurite, seahulgas arstitudengite praktika ning sõlmitud konsensuslepe õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide õppekohtade arvu suurendamiseks.

Samuti on Pärnu haigla sarnaselt mitmele teisele Eesti haiglale lisarahastuse toel ümber planeerimas haigla funktsioone. "Võib öelda, et 2024. aastaks on haiglate nakkustõrjevõimekus tagatud, aga selleks sügiseks toob see pigem keerukust juurde, sest ehitamise ajal peab töö haiglas jätkuma," rääkis Sule. Sügise vaates peab Sule äärmiselt oluliseks kõige haavatavama elanikkonna vaktsineerimist.

Vaktsineerimise olulisust toonitab ka Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf. "Väga raske on ennustada, milline saab sügisel olema COVID-19 nakatumismäär, milline haiglaravi vajaduse määr ja suremus. Rõhutame, et koroonaviiruse vastase võitluse võti ei ole mitte järjest rohkemate haiglaravikohtade avamine ja personali palkamine, vaid vaktsineerimine," ütles Starkopf.

"Praegu on Eesti tervishoiu jaoks ülioluline pöörata maksimaalset tähelepanu üle 60aastaste vaktsineerimisele, sealjuures on olulised nii kolmas kui ka ilmselt neljas tõhustusdoos. Kui kevade ja suve jooksul suudaksime selle ära teha, ei tohiks oodatav sügisene laine tulla haiglatele üle jõu käiv," lisas ta. Tagavaraks täiendavate voodikohtade loomist ja personali palkamist ei pea Starkopf otstarbekaks.

Regionaalhaigla juhatuse liikme Peep Talvingu sõnul võib eeldada, et uus COVIDi laine sügisel tuleb. "Regionaalhaiglal on olemas pandeemilised eskalatsiooniplaanid, mida oleme rakendanud seniste lainete foonil ja rakendame vajadusel uuesti. Ehitame REACT-vahenditest juurde isolaatoreid, aga need valmivad 2023. aasta lõpus. Plaanis on 39 iseseisvat isolaatorit," rääkis Talving. "Kolmanda astme intensiivravi ei ole võimalik Regionaalhaigla ruumiprogrammis suurendada, vajadusel eraldame taas üks-kaks intensiivravi osakonda pandeemilisele ravile," lisas ta.

"Kahjuks saab pandeemiline ravi siiski lähemate aastate jooksul toimuma vaid mittepandeemilise ravi arvelt, sest uusi haiglaid ei ole võimalik paari aastaga projekteerida, hankida ega ehitada. Seda eriti veel ehitushindade foonil, mis sõja tõttu piiramatult kasvavad," ütles Talving. Pandeemilist ravi leevendab tema sõnul riigi tagatud personali lisarahastus.